Iraani protestid paisuvad aina suuremaks ning meeleavaldused on levinud üle riigi. Meeleheitel režiim lülitas neljapäeval 1979. aastal kukutatud šahhi järeltulija sõnumite leviku pidurdamiseks riigis välja interneti ning rahutused raputavad islamiriigi alustalasid.
Neljapäeva õhtul puhkesid riigis taas ulatuslikud meeleavaldused, mis toimusid nii pealinnas Teheranis kui ka teistes linnades. Kümned tuhanded inimesed marssisid tänavatel ja skandeerisid võimude-vastaseid loosungeid.
Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, kus protestijad ründavad režiimile lojaalseid vägesid. Protestijad panevad põlema politseiautosid ning rebivad maha islamiriigi lippe. Tänavatel on näha ka Iraani Keisririigi lippe.
1979. aasta islamirevolutsiooni käigus võimult kukutatud šahhi järeltulija Reza Pahlavi avaldas protestijatele toetust ning kutsus kõiki iraanlasi üles meeleavaldustega ühinema. Mitmed protestijad avaldasid neljapäeval toetust Iraani Keisririigi viimase valitseja järeltulijale.
Mõned vaatlejad hindavad, et viimased rahutused on suurendanud Reza Pahlavi osatähtsust ning temast on saanud meeleavalduste keskne tegelane.
Neljapäeval puhkenud meeleavaldused olid viimaste päevade suurimad. Mõned vaatlejad toovad välja, et tegemist on islamiriigi 47-aastase ajaloo suurimate võimude-vastaste rahutustega. Protestid on puhkenud vähemalt 111 linnas ja kõikides provintsides.
Sotsiaalmeedias levivad väited, et mõnes piirkonnas on režiim kaotanud kontrolli tänavate üle ning korrakaitsjad on liitunud protestijatega.
Sotsiaalmeediasse on ilmunud ka videolõigud, mis näitavad, et protestijad tõmbasid maha Qassem Soleimani ausamba. Soleimani oli revolutsioonilise kaardiväe juht, viimane tapeti 2020. aastal USA õhurünnakus, milleks andis käsu president Trump.
Iraani inimõiguste rühmitused teatasid, et rahutustes on tapetud vähemalt 45 meeleavaldajat, sealhulgas kaheksa last. Ainuüksi neljapäeval tapeti vähemalt 13 inimest, mis teeb sellest viimaste rahutuste veriseima päeva.
Vaatlejad hindavad, et protestid peaksid lähipäevade jooksul jätkuma. Ülestõusu edu sõltub sellest, kas protestijad suudavad neutraliseerida islamiriigi repressiivaparaadi. Režiim pole samas veel täielikult oma sunnimeetmeid rakendanud ning tugineb peamiselt massilistele vahistamistele. Kui aga protestid laienevad veelgi, võib režiim hakata kasutama järjest rohkem vägivalda.
Samal ajal jälgivad olukorda tähelepanelikult ka islamirežiimi vaenlased. USA president Donald Trump on juba lubanud, et tuleb meeleavaldajatele vajadusel appi. Sotsiaalmeedias levivad ka väited, et protestijaid abistab tänavatel Iisraeli luureagentuur Mossad.