Tartu Rattamaratoni võitjaks tuli sel aastal leedulane Eimantas Gudiškis. Üritus on läbinud värskenduskuuri – üldvõitja selgus uue distantsina kavas olnud 126 kilomeetri pikkusel gravel-sõidul.
Uus distants oli Tartu Rattamaratoni traditsioonilisest rajast 40 kilomeetrit pikem – kaks ja poolsada ratturit tegid esmalt lisaringi Kaagvere suunas, misjärel suundusid tuttavamale rajaosale.
Juba suhteliselt varakult läksid oma teed kuus meest. Nende seas oli neli Eesti ja kaks Leedu ratturit, sealhulgas mullu rattamaratonil napilt Gert Kivistikule kaotanud Eimantas Gudiškis.
Distantsi teisel poolel oli paar äraminekukatset, millest esimese initsieeris Taavi Kannimäe. Järgmine minek oli otsustavam – Gudiškis ja Josten Vaidem said järgnevatest lahti ning otsustasid esikoha.
Finišipaika Elvasse jõudis Gudiškis Vaidemist 15 sekundit varem. Kolmandaks tuli Kannimäe. “Mulle tänased olud nii-öelda sobisid – üliporised olud. Lõpuks saimegi leedukaga kahekesi eest ära mingi hetk. Siis neli kilomeetrit enne lõppu pidin ta kahjuks ära laskma, kuna lõpus ei olnud enam jalga,” tõdes Vaidem ERR-ile.
Maha sadanud vihm ja tekkinud pori muutsid sõidu aeglaseks ja raskeks. Üle kahe aasta end võistlusolukorras proovile pannud Tanel Kangert usub, et gravel- ehk kruusasõidu formaadi paika loksutamisel on korraldajatel veel arenguruumi. “Mul olid päris kõrged ootused kihvtidele Lõuna-Eesti kruusateedele. Neid oli, aga klassikaline gravel või kruusasõit see kindlasti ei olnud. Olenemata ilmast,” märkis Kangert.
“Potentsiaalilt poriseks muutuva lõigu võiks asendada tulevikus, seda küll,” nõustus Klubi Tartu Maraton tegevjuht Indrek Kelk. “Aga et me nüüd täielikult ainult kruusatee peale kolime – ma arvan, et see pole see, mida täna 3500 Tartu Rattamaratonil osalejat tegelikult ootavad.”
Naistest võitis sõidu sel hooajal Eestis juba seitsmendat korda triumfeerinud soomlanna Karoliina Leinonen, parim eestlanna oli teise koha saavutanud Janelle Uibokand.
“Need lühemad distantsid ja see klassikaline 86, ma arvan, et jäävad populaarsemaks. Aga tasub arendada nii seda pikka 126 kilomeetri distantsi kui ka seda 86. Võib-olla lihtsalt natukene suundasid veel mudida veidi,” arvas Uibokand.
Kelk avaldas lootust, et järgmisel hooajal kuulub võistlus UCI Gravel World Series’i kalendrisse. “Väga palju me ikkagi sihime ka välisturge. Järgmisel aastal loodetavasti oleme juba UCI Gravel World Series kalendris. Ja Tartu Rattamaratonil saab siis kvalifitseeruda ka graveli maailmameistrivõistluste stardikohtadele.”
“Gravel rahvaspordina on kindlasti väga suure potentsiaaliga ala,” lisas Kangert. “See on nii demokraatlik distsipliin, et see on absoluutselt kõigile.”
Rattaspordisõpradel oli palju valikuid – lisaks gravel-distantsile ja traditsioonilisele 86 kilomeetri rajale võis läbida ka 40 või 21 kilomeetrit.