Loo keskmes on endine rahapesu tõkestamise spetsialist Mari-Liis Soe, kes asus 2017. aastal Swedbanki tööle ja raporteeris lühikese ajaga sadu kahtlaseid kliente. Delfi uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa ütles „Pealtnägijale“, et panga sisematerjalidest näis juhtidel mure pigem mainekahju vältimise kui rahapesu peatamise pärast.
Soe lahkus Swedbankist kahe kuu järel ning tema kätte jäi hulk delikaatseid pangadokumente, mille ta enda sõnul säilitas enesekaitse eesmärgil ning andis hiljem uurimisasutustele.
2019. aastal avalikustas Rootsi meedia Swedbanki ulatusliku rahapesuskandaali, kuid kriminaaluurimine jooksis juriidiliste tõendamisraskuste tõttu osaliselt liiva. 2024. aastal mõisteti Rootsi emapanga endine juht Birgitte Bonnesen Eesti filiaali kohta valetamises süüdi.
Uus pööre saabus 2025. aastal, kui Soe eksabikaasa leidis tema asjade hulgast sadu lehekülgi salajasi pangadokumente ja edastas need ametivõimudele. Finantsinspektsiooni hinnangul viitas materjalide säilitamine tõsisele pangasaladuse rikkumisele ning algatas Soe suhtes väärteomenetluse.
Asjatundjad leiavad, et dokumendid ei tõesta otseseid rikkumisi, kuid näitavad, et Swedbank ei katkestanud kõigi kõrge riskiga klientide teenindamist 2017. aastaks.
Soe peab toimunut isiklikust konfliktist kantud surveks ning seostab seda pikaajalise laste hooldusõigusvaidlusega eksabikaasaga. Oma kaitseks on ta pidanud tasuma kümneid tuhandeid eurosid õigusabikulusid.
Swedbank keeldus teemat saatele kommenteerimast.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (26)