Osa koeri on piltlikult öeldes andekad keeleõppijad. Rühm Ungari teadlasi leidis nüüd, et sellised koerad võivad pelgalt inimeste juttu pealt kuulates ära õppida nii mõnegi eseme, näiteks mänguasja nime.
Mõned koerad omandavad sõnavara nii edukalt, et teadlased nimetavad neid andekateks keeleõppijateks. Päris iga koer selleks ei liigitu: näiteks suutis maailma kõige targemaks koeraks peetud Chaseri-nimeline borderkolli tuua käsu peale ära 1022 erinevat mänguasja üksnes nende nimetuste põhjal, vahendab ScienceAlert.
Chaseri-sugused andekad koerad on haruldased. Samas pakub nende võimete uurimine teadlastele huvi, sest aitab paremini mõista koerlaste mõttemaailma. Nii hindasid oma uues uuringus selliste koerte keelevõimet ka taju-uurija Shany Dror ja kolleegid Eötvös Lorandi Ülikoolist.
Nad leidsid, et keeleliselt andekad koerad suudavad esemete nimetusi meelde jätta pelgalt omanike vestlusi pealt kuulates. Koerad õppisid ära mõne mänguasja nime ka siis, kui lelu ise polnud parasjagu nende vaateväljas. Protsess meenutab seda, kuidas juba umbes 18 kuu vanused inimlapsed keelt omandavad: nad kuulavad täiskasvanute juttu pealt ja püüavad hoolega kuuldu tähendusest aru saada.
Terav kõrv
Uues uuringus huvitas autoreid, kas keeleandekate koerte taibukusel on teaduslik tõepõhi all. Selleks värbasid nad kümme andekat koera ja nende peremeest.
Esimeses katses palusid uurijad igal omanikul lasta oma koeral passiivselt pealt kuulata, kuidas ta räägib kellegi teisega uuest mänguasjast. Seejärel paluti omanikel korrata sarnast vestlust mõne teise uue mänguasjaga. Võrdluseks lasi töörühm omanikel õpetada koerale mõne mänguasja nime ka olukorras, kus omanik rääkis lelust otse koera endaga. Katse põhines osaliselt varasematel väikelaste kuulmise järgi omandatud keele uuringutel.
Esimene katse kestis neli päeva ja koerad kuulsid mõlema uue mänguasja kohta iga päev pealt kahe minuti jagu vestlusi. Seejärel tegi töörühm teise katse, kus koerad pidid käsu peale ära tooma mõlemad uued mänguasjad. Uued mänguasjad olid aga kuhjas koos üheksa loomale juba tuttava lemmikleluga. Koer pidi õige eseme üles leidma üksnes omaniku jutust kuuldud nimetuse põhjal.
Kümnest koerast seitse tõid käsu peale ära just uued mänguasjad ja tegid seda nii edukalt, et töörühma sõnul ei saa tulemust pidada juhuseks. Loomad oskasid pealtkuuldud nimede põhjal õige lelu ära tuua sama hästi, kui omaniku otsese seletuse toel selgeks õpitud mänguasja.
Tõug ei määra
Shany Dror ja kolleegid tegid keeleandekate koertega lisaks veel ühe katse. Kui esimeses katses pidid loomad seostama eseme kuuldud sõnaga, siis nüüd pidid koerad ära õppima nende pilgu alt väljas oleva eseme nimetuse. Varasematest uuringutest on teada, et sellise seose suudavad luua inimlapsed.
Töörühm palus seekord kõigil omanikel panna koera jaoks uus ja veel nimetu mänguasi lemmiku nähes ämbrisse. Koer sai siis loa mänguasi ämbrist välja võtta, misjärel asetas omanik selle uuesti ämbrisse. Nüüd tõstis omanik ämbri koera vaateväljast välja ja küsis loomalt, kas too tahab seal olnud mänguasja. Omanik viitas mänguasjale seda nimetades ja samal ajal ämbri suunas vaadates.
Kui nüüd lasti koeral taaskord mänguasjakuhjast katsest läbi käinud lelu käsu peale ära tuua, sai sellega hakkama viis koera kaheksast. Töörühma sõnul viitab seegi tulemus, et päris juhuslikuks ei saa koerte käitumist pidada. Liiati kordasid uurijad mänguasja toomise katset kahe nädala möödudes. Sellelgi korral said koerad endistviisi hästi ülesandega hakkama, mis viitab, et vähemalt lühiajaliselt jäi mänguasja nimi neile meelde.
Võrdluseks lasi töörühm samu katseid teha ka tavalistel lemmikutest koertel. Ehkki need loomad olid kõik tõu poolest borderkollid nagu kuulus Chaser, ei saanud nad andekate liigikaaslastega võrreldes sama hästi hakkama. See viitab, et tõug ise ei ole lemmiku keeleande pitser.
Drori sõnul nähtub uuringust, et pealtkuuldud jutust õppida võimaldavad sotsiokognitiivsed protsessid pole üksnes inimeste pärusmaa. Õigetes tingimustes võib ka osa koeri saavutada tema sõnul inimlastega sarnase tulemuse.
Uuring avaldati ajakirjas Science.