Ukraina on üha edukam õhurünnakute korraldamisel Venemaa sihtmärkide vastu ning arvestades Vene õhutõrje kulumist võib prognoosida, et Ukraina drooni- ja raketitabamused tekitavad Venemaale üha suuremat kahju, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
“Ukraina drooni- ja raketirünnakute pidevalt kasvav intensiivsus ja laienev geograafia, suurenev ründevahendite hulk ja vahendite laiem valik kujutavad endast kindlasti lähitulevikus Vene Föderatsiooni jaoks aina tõsisemat probleemi,” rääkis Kiviselg reedel kaitseministeeriumis korraldatud briifingul.
Ta tõi viimasest nädalast näiteks Ukraina rünnakuid Vene relvajõudude raketi- ja suurtükiväearsenalile Kostroma oblastis ja sõjatehasele Lipetski oblastis.
“Vene Föderatsioon on oma avalike allikates öelnud, et sellel aastal on igapäevaselt Ukraina rünnanud sihtmärke Moskva oblastis,” lisas kolonel.
“Arvestades oluliste sihtmärkide arvu ja laia paiknemist kogu Venemaa territooriumil ning juba sõja jooksul ära kulutatud Vene relvajõudude õhutõrjemoona kogust ja hävinud õhutõrjevahendite arvu, võib hinnata, et 2026. aasta jooksul kasvab Ukraina kaugmaalöökide aktiivsus ja täpsus ning Venemaa relvajõududele ja majandusele tekitatav kahju veelgi,” rääkis kaitseväe luureülem.
“See omakorda vähendab Venemaa võimalusi sõda jätkata ja Vene-poolse narratiivi arendamist, et Venemaal on ammendumatud ressursid ja võimet pidada sõda niikaua kui vaja. Ehk siis me näeme, et tegelikult Vene Föderatsiooni kaitsevõime ja vastupanuvõime sellistele Ukraina rünnakutele tõenäoliselt 2026. aasta jooksul väheneb,” tõdes Kiviselg.
Orešniku kasutamine oli sõnum läänele
Kiviselg tõi välja ka selle, et neljapäeval korraldas Venemaa suuremahulise rünnaku Ukraina taristu pihta, lastes Lvivis asuva gaasihoidla pihta ballistilise raketi Orešnik.
“Selle rünnaku teeb märkimisväärseks, et selline Orešniku lask toimus teist korda selle sõja jooksul. Eelmine kord kasutati sarnast ballistilist raketti 2024. aasta 21. novembril ja siis rünnati Dniprod. Seekordne rünnak oli oluliselt lähemal Poola piirile, ca 80-100 kilomeetrit. Nii et kindlasti oli see teatud signaliseerimine Euroopa või NATO suunal,” rääkis kolonel.
Tema sõnul väitis Vene kaitseministeerium, et see rünnak korraldati seoses Ukraina väidetava rünnakuga Valdais asuvale Vene presidendiresidentsile, mida Ukraina on eitanud ning mida ka lääne luureasutused ja samuti ka Eesti luure ei saa kuidagi kinnitada ning mis seetõttu on venelaste laimukampaania.
Muus osas muutusi ei ole
Kommenteerides olukorda rindel, tõdes Kiviselg, et selle aasta alguses ei toonud rindele olulisi muudatusi ning aasta esimesel nädalal jätkus aktiivne sõjategevus kogu rinde ulatuses.
“Lahingutegevuse intensiivsus oli mõnevõrra madalam aasta alguses ja esimestel päevadel, kuid seejärel kasvas tunduvalt. Ööpäevaste lahingukontaktide arv sisuliselt kahekordistus alates neljandast jaanuarist ja jõudis tasemele 200-230 lahingukontakti ööpäevas,” rääkis ta.
Koloneli sõnul jäi Vene relvajõudude põhiline jõupingutus samaks nagu see oli ka eelmise aasta teises pooles, ehk rünnakute raskuskese oli Donetski oblastis Pokrovski-Mõrnohradi lõigus ja Zaporižžja oblastis Huljaipole suunal.
“Vene Föderatsiooni aktiivsus oli veel kõrge ka Kostjantõnivka, Oleksandrivka, Lõmani ja samuti Lõuna-Slobožanski suunal. Venemaa üksustel õnnestus edasi liikuda Pokrovskis, Mõrnohradis, Huljaipoles, Stepnohirski piirkonnas ning Sumõ ja Harkivi oblastis. Ukraina relvajõud jätkasid aktiivset kaitsetegevust, vasturünnakute korraldamist Huljaipole piirkonnas ning Kupjanski vabastamist,” loetles ta.
Kiviselg tõi ka välja, et viimase nädala jooksul toimunud Venemaa rünnakud Ukraina energiasüsteemi ja kriitilise taristu vastu jäid üldiselt ühes rünnakus kasutatud ründevahendite arvu poolest väiksemaks kui eelmise aasta detsembris toimunud rünnakud.
“Võib öelda, et Ukraina energiasüsteemi olukord on püsinud tänaseni kontrollitavana või vähemalt enne eile hilisõhtust rünnakut. Jätkuvalt toimub pidev kahjustuste likvideerimine ja elektrivarustuse taastamine kannatada saanud regioonides,” selgitas ta.
Venemaa ründab jätkuvalt Ukraina energiataristut, mis näitab riigi jõhkrat suhtumist tsiviilelanikkonda. Sellest annab tunnistust ka see, et rünnatakse isikuid, kes on tulnud tekitatud kahjustusi likvideerima või meditsiinilist abi andma.
“Küll saab positiivse uudisena öelda, et Ukraina õhukaitse täienes möödunud aasta lõpus kahe Saksamaa poolt üle antud õhutõrje raketikompleksiga Patriot, mis on asunud ka lahinguvalvesse sellele aasta alguses ja need aitavad kindlasti kaasa ka oluliste objektide kaitstuse suurendamisele just õhuohu eest,” märkis kaitseväe luurekeskuse ülem.