Viimastel päevadel on USA president Donald Trump ähvardanud Gröönimaa üle võtta, vahendab Helsingin Sanomat.
Taani rahvusvaheliste uuringute instituudi vanemteadur Mikkel Runge Oleseni sõnul võiksid Ameerika Ühendriigid teoreetiliselt kasutada jäämurdjaid juhul, kui nad peaksid püüdma Taanile kuuluva autonoomse territooriumi sõjalise jõuga enda kontrolli alla saada.
Selline stsenaarium ei oleks tema hinnangul siiski realistlik. Esimesed jäämurdjad peaksid valmima alles 2028. aastal, samas kui Trump on trotslikult öelnud, et soovib Gröönimaad enda ametiaja jooksul ehk jaanuariks 2029.
Soome vaatenurgast oleks Oleseni sõnul „piinlik“, kui Trump otsustaks oma ametiaja lõpus Gröönimaale tungida ja operatsioonis kasutataks Soomes ehitatud jäämurdjaid. Samas ei usu ta, et jäämurdjatel oleks sõjalises mõttes otsustav roll. „Sõltumata sellest, kas jäämurdjaid kasutataks või mitte, oleks see väga kiiresti läbi,“ ütleb ta.
Taani teadlane ei pea USA rünnakut siiski tõenäoliseks. „Selle poliitiline hind oleks liiga kõrge. Viimastel päevadel on selle hinna teadvustamine olnud tavapärasest selgem,“ märgib ta, viidates Euroopa liidrite teravatele reaktsioonidele.
Oleseni sõnul on see idee ebapopulaarne ka Ameerika Ühendriikides. Ometi peab ta murettekitavaks, et seda ei saa täielikult välistada.
Hiljuti on USA rõhutanud oma huvi Gröönimaa ostmise vastu. Olesen juhib aga tähelepanu sellele, et gröönlased ise ei soovi Ameerika Ühendriikidega liituda.
Seetõttu on olukord keeruline ja selget lahendust pole näha. Oleseni hinnangul võivad Trumpi ja Soome presidendi Alexander Stubbi head suhted olla kasulikud nii Taanile kui ka Gröönimaale: Soome võiks aidata USA-l mõista, et Taani investeerib Gröönimaa kaitsesse.
Jäämurdjalepe on Oleseni sõnul märk Soome ja Ameerika Ühendriikide headest suhetest. Ta usub, et Taani oleks samasuguse lepingu sõlminud, kui neil oleks olnud jäämurdjate ehitamise oskusteave, mida USA oleks soovinud kasutada.
Samas on Taanis viimasel ajal üha kriitilisemalt arutatud USA kaupade importi. Näiteks kaitsevarustuse puhul kaheldakse, kas kriisiolukorras saab varuosade kättesaadavusele kindel olla.
Teisipäeval võtsid Põhjamaade välisministrid ühiselt seisukoha Taani ja Gröönimaa toetuseks. „Kordame üheskoos, et Taanit ja Gröönimaad puudutavad küsimused on Taani ja Gröönimaa enda otsustada,“ seisis ühisavalduses.
Oleseni sõnul on Taani Põhjamaade toetusega rahul. Tema hinnangul suhtus Taani varem Põhjamaade koostöösse mõnevõrra skeptiliselt, kuid reaktsioon Gröönimaa olukorrale on näidanud, et Põhjamaad on Taani jaoks usaldusväärsed partnerid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (13)