Ole sa inimene või ainuõõsne, kui sul on algelinegi närvisüsteem, siis aeg-ajalt sa magad.
Miks küll ometi, ei olegi veel lõpuni selge. Une ajal on tähelepanu väliskeskkonna ohtude suhtes nõrgenenud, ei jookse kassile hiir suhu, ei anna uni ka uuta kuube.
Iisraeli teadlased on nüüd lähemalt uurinud, kuidas magavad kaks toredat ainuõõsset looma, niiöelda tagurpidimeduus Cassiopea andromeda ja niiöelda tähtjas meriroos Nematostella vectensis.
Sellest, kas nad parajasti magasid, said teadlased aru loomade reaktsioonikiiruse järgi valgusele või toidule ja ka nende spontaansete õõtsumiste ja tukslemiste tempo järgi.
Meduus, selgus, magas seejuures peamiselt öösel, aga tegi ka keset päeva paaritunnise uinaku, meriroos põõnas aga tavaliselt koidust keskpäevni, mõlemad kokku umbes kaheksa tundi nagu inimenegi.
Bar-Ilani Ülikooli teadlased Lior Appelbaum ja Oren Levy uurisid järele, kui hästi paranesid loomakeste rakkudes DNA kahjustused, mida elutegevuse käigus paratamatult koguneb, olgu siis oksüdatiivse stressi, ainevahetusprotsesside, neuronite töö või mitmesuguse kiirguse tagajärjel.
Selgus, et une ajal paranesid need kahjustused jõudsalt, ärkveloleku ajal tuli neid aga rohkem juurde.
Kui loomi hoiti kauem ärkvel, siis kogunes kahjustusi rohkem ja loomad magasid hiljem kauem, kuni kahjustused jälle parandatud said.
Kui aga teadlased kahjustusi meelega tugevdasid, kas siis ultraviolettkiirguse või DNA-d lõhkuva kemikaali abil, siis jäid mõlemat liiki loomad pärast magama ja nende rakud asusid une ajal kahjustusi kõrvaldama.
Kui teadlased andsid loomadele unehormooni melatoniini juurde, siis kahjustus DNA vähem.
Appelbaum ja Levy kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et DNA kahjustuste teke ja paranemine käis koos une ja ärkveloleku vaheldusmisega mõlemal katseloomal üsna ühtemoodi, kuigi nende magamisharjumused olid kohati ka päris erinevad: meduusil mõjutas uinumist ja ärkamist peamiselt valgus, meriroosil aga peamiselt sisemine kell.
Järeldus on aga selge: magamise üks tähtsaid funktsioone, võib-olla isegi kõige tähtsam, ongi ärkveloleku ajal tekkinud DNA kahjustuste parandamine.
Pildil on tagurpidimeduusid Cassiopea andromeda.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.