Tallinna suurhaigla projekti lõpetamine võib tuua linnale 10 miljoni euro suuruse trahvi ning kaotada perspektiivi uue haigla ehitamiseks, ütles endine Tallinna linnapea, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Jevgeni Ossinovski.
“Kui praegune projekteerimisleping, mille alusel töid tehakse, tühistatakse, tähendab see linnale kindlasti arvestatavaid trahve. Eks seda tuleb ettevõtetega läbi rääkida, aga hiljutine hinnang oli, et see on umbes 10 miljonit eurot, mida me peaksime maksma, kui me selle lepingu peatame. Ja projekti me sellisel juhul ka ei saaks,” kommenteeris Ossinovski ERR-ile.
Teine asjaolu on tema sõnul see, et kui projekteerimisega edasi ei minda, kaob ära perspektiiv uue haigla ehitamiseks. “Oleme ju koostöös sotsiaalministeeriumiga pooleteise aasta jooksul jõudnud päris kaugele. Oleme jõudnud nii kaugele, et ühtne Tallinna haigla süsteem oleks mõistlik suund, kuhu liikuda. Sellest tulenevalt on Tallinna linn hakanud oma haiglaid juba konsolideerima ja sotsiaalministeeriumi eksperdid ei näe ka sisuliselt ühtegi alternatiivi uue hoone ehitamisele. Nad peavad seda mõistlikuks plaaniks,” rääkis Ossinovski.
“Kui me räägime rahastusest, siis järgmine valitsus saaks just selle praegu töös oleva projekti alusel langetada otsuse haigla kaasfinantseerimiseks koos linnaga. Kui seda projekti ei tehta, tähendab see, et ehitustöid ei ole võimalik alustada ka järgmise riigikogu koosseisu ajal. Siis loomulikult ei ole midagi läbi rääkida ei vabariigi valitsuse ega Euroopa Liiduga kaasrahastamise otsusest. See tähendab põhimõtteliselt haiglaprojekti lõppu,” lausus Ossinovski.
Samuti tähendab see Ossinovski sõnul, et linn peab lähima kümnendi jooksul maksma ainult enda taskust 600 miljonit eurot, et olemasolevaid haiglaid rekonstrueerida. “See on üks kõige arulagedamaid otsuseid, mida uus linnavalitsus üldse teha saab, ja ma loodan siiralt, et sellest loobutakse,” ütles ta.
Ossinovski rõhutas, et projekti pausile panemist sisuliselt teha ei olegi võimalik. “Tallinna linna omanduses olevad haiglad on amortiseerunud ja meil on laias laastus kaks teed – kas ehitada uus meditsiinilinnak, mida hetkel projekteeritakse, või hakata terviklikult rekonstrueerima olemasolevaid haiglaid. Eelmine linnavalitsus kaalus neid kahte alternatiivi ja jõudis ühisele seisukohale, sealhulgas ka Isamaa ja Reformierakonna osalusel, et tuleb edasi minna uue haigla ehitamisega,” sõnas Ossinovski.
Ta osutas, et analüüsi tulemusena läheks olemasolevate haiglate rekonstrueerimine maksma umbes 600 miljonit eurot ja uue haigla ehitamine ligi 800 miljonit eurot.
“See suurusjärk on üsna sarnane. Ja olemasolevate haiglate rekonstrueerimisel on palju negatiivseid varjupooli. Üks neist on see, et töötavate haiglate rekonstrueerimine mõjutab kindlasti raviteenuse osutamist, tuues kaasa pika ehitusperioodi ja arvestatava häiringu ravitöös. Teiseks, olemasolevad hooned, eriti Ravi tänava hoone, tulenevalt oma arhitektuursest lahendusest, ei võimalda rekonstrueerimist sellisel viisil, mis vastaks tänapäeva meditsiinivajadustele. Just sellepärast otsustas Tallinna linn juba ligi kümnend tagasi, et hakkame ehitama uut haiglat. Riik on seda plaani kinnitanud funktsionaalse arengukava kaudu aastal 2018 ja erinevate linnavalitsuste koosseisude ajal on selle projektiga edasi liigutud,” rääkis ta.
“Oleme koostöös sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumiga arutanud üsna detailselt ka finantseerimisskeemi. Loogika võiks olla selles, et linn ja riik oleksid haigla ühised kaasasutajad. Minu nägemus on olnud, et riigil võiks seal olla enamus, sest eriarstiabi osutamine on tegelikult riigi ülesanne – riik võiks seal omada enamuskontrolli,” lisas Ossonivski.
“Laias laastus rahastaksime seda kahasse: kui räägime 800 miljonist, siis linn kannaks omalt poolt 400 miljonit ja riik 400 miljonit. Suurusjärk sõltub loomulikult konkreetsest projektist, hangetest ja paljust muust. Selles kontekstis on linna panus ära hinnatud, kuidas me selle raha kokku saame. Oleme muuhulgas jätnud tegemata olulised kapitaliinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse, et koguda haiglatele positiivset tulemust, mille arvelt uut haiglat ehitada,” rääkis Ossinovski.
“Riigi vaatest oleme koostöös rahandusministeeriumiga hinnanud, et kuni 100 miljonit eurot oleks võimalik kasutada CO2 vahendeid, kuna ruutmeetrite kasutuse osas oleks tegemist optimeerimisprojektiga. Oleme hinnanud, et tõepoolest oleks võimalik saada ka Euroopa Liidu kaasrahastust, tõenäoliselt mitte küll nii suures mahus nagu eelmisel korral. Üks nurk, kus ametnikkond on näinud arvestatavat potentsiaali, on kriisihaigla ehituse kaasrahastus,” ütles ta veel.
Ossinovski lisas veel, et kuna Tallinna haigla oleks oma kahe maa-aluse korrusega ainus kriisimeditsiini võimekusega haigla Eestis, võimaldaks see arvestuslikult saada 50 kuni 100 miljonit eurot Euroopa Liidu kaasfinantseerimist.
“Ülejäänud summa osas oleme pakkunud lahendusena omanikulaenu aktsiaseltsile Tallinna Haigla, mille haigla maksaks oma tegevustulemi pealt linnale ja riigile tagasi esimese 10 tegutsemisaasta jooksul. Need lahendused on põhimõtteliselt olemas. Me teame, et Reformierakonna juhitud valitsus Tallinna meditsiinivaldkonnast ei hooli, aga 2027. aasta märtsis tuleb meil uus valitsus. See, et sotsiaalministeerium kui valdkonna eestvedaja ei näe ametniku tasemel tegelikult alternatiivi uue haigla ehitamisele, on selge signaal, et koostöös riigiga on see lahendus võimalik leida. Aga loomulikult eeldab see, et ka linn omalt poolt pingutab ja on olemas projekt, mida konkreetselt finantseerida,” rääkis Ossinovski.