Eesti Lümfiteraapia Liidu juhatuse esimehe Kadri Allikmäe sõnul aitab see otsus suurendada teadlikkust lümfiteraapia rollist tervishoius ning tagada, et patsiendid saaksid asjatundlikku, tõenduspõhist ja kvaliteetset ravi olenemata asutusest või piirkonnast.
„Lümfiteraapia vajalikkus ei piirdu pelgalt tursete vähendamisega – see on oluline osa terviklikust raviteekonnast, mis aitab patsientidel taastuda pärast operatsioone, vähiravi või kroonilisi haigusi. Ometi jõuavad paljud patsiendid teraapiani liiga hilja, sest spetsialistid ei pruugi teadlikud olla, millal ja kellele see teenus vajalik on,“ tõdeb Allikmäe.
Kui lümfiteraapia kaasatakse raviplaani varakult, on tulemused märksa paremad ning taastumine kiirem. „Praegune raviteekond on sageli pikk ja killustunud – patsiendid liiguvad eri erialade vahel, teadmata, et lümfiteraapia võiks nende seisundit märgatavalt parandada. Kutsetunnistuse nõude jõustumine aitab kaasa sellele, et teenus muutub ühtsemaks, nähtavamaks ja süsteemsemaks osaks patsiendi raviprotsessis,“ selgitab Allikmäe.
Keda kutsetunnistuse nõue puudutab ja mida see tähendab?
Kutsetunnistuse nõue kehtib kõikidele haiglates ja muudes tervishoiuasutustes töötavatele lümfiterapeutidele – spetsialistidele, kes tegelevad tursete, lümfödeemi ja teiste lümfisüsteemi häiretega.
Kutse tõendab Allikmäe sõnul, et terapeut on läbinud vastava koolituse, saanud erialase ettevalmistuse ning järgib kutse-eetikat ja professionaalseid standardeid. „Kutsetunnistus ei ole pelgalt dokument, vaid kinnitus erialase pädevuse kohta. See näitab, et terapeut on läbinud süsteemse teoreetilise ja praktilise koolituse, oskab rakendada kaasaegseid ravijuhiseid ja meetodeid ning täiendab end regulaarselt, et hoida oma teadmisi ajakohasena,“ rõhutab ta.
„Kutsetunnistuse süsteem ei ole piirang, vaid võimalus tugevdada kogu tervishoiusüsteemi. Kvaliteedistandardid kaitsevad nii patsienti kui ka spetsialisti, tagades, et ravi on tõhus, ohutu ja professionaalne,“ lausub ta.
Tööandjatele annab kutsetunnistus kindluse oma töötajate pädevuses ning loob võimaluse planeerida koolitusi ja teenuse arengut. „Patsientidele tähendab see aga, et teenust pakuvad inimesed, kelle oskusi on hinnatud ja kelle töö kvaliteet vastab rahvusvahelistele standarditele.“
Rahvusvahelisel tasandil on lümfiteraapia selgelt reguleeritud valdkond, mis põhineb ühtsetel juhistel, millele tugineb ka Eesti süsteemi areng. „Eesti lümfiteraapia teenuse süsteemi ülesehitamisel on eeskujuks võetud rahvusvaheliselt tunnustatud ravijuhised, millest kõige olulisemad on Saksamaa S2k-ravijuhised, mis määratlevad täpselt nii diagnostika, konservatiivse ravi kui ka kompressioonravi põhimõtted. Seda kasutatakse standardina kogu Euroopas ja see on hästi kohandatav ka põhjamaiste oludega,“ selgitab Allikmäe.
Lisaks toetub Eesti lümfiteraapia üleilmselt tunnustatud teadusühenduste International Society of Lymphology (ISL) ja International Lymphoedema Framework (ILF) põhimõtetele, mis rõhutavad tõenduspõhist diagnostikat, kompleksset ravi, patsiendikesksust ja professionaalset pädevust.
Kutsetunnistuse süsteem aitab patsiendil õigeaegset abi saada
Paljud patsiendid, kellel tekivad tursed pärast vähiravi, traumasid või operatsioone, ei jõua lümfiterapeudi juurde õigel ajal. „Probleem ei seisne tahtlikus hooletuses, vaid teadmatuses ja süsteemsetes puudujääkides – raviarstid ja õed ei pruugi alati teada, millal ja kuidas lümfiteraapiat määrata,“ selgitab Allikmäe.
See toob Allikmäe sõnul kaasa olukorra, kus patsiendid jäävad abita, tursed süvenevad ning hilisem ravi on pikem ja kulukam. „Kutsetunnistuse süsteem aitab siin kaasa: koolitatud ja tunnustatud terapeudid oskavad teha koostööd teiste spetsialistidega ning soovitada lümfiteraapiat õigel ajal ja õiges mahus.“
Meditsiinipersonalil on oluline teada, millal ja kellele lümfiteraapiat rakendada. „Teenust tuleks pakkuda patsientidele, kellel on kroonilised ja postoperatiivsed tursed, lümfisõlmede eemaldamise või kiiritusravi järgne lümfödeem või traumajärgsed või põletikulised turseprobleemid,“ loetleb Allikmäe.
Lümfiteraapia peaks olema süsteemselt kättesaadav kõigis haiglates, kus selliste seisunditega patsiente ravitakse. Kutsetunnistuse nõue aitab tagada, et teenust osutavad pädevad spetsialistid, kes valdavad ravijuhiseid ja oskavad hinnata iga patsiendi vajadusi individuaalselt. Nii paraneb ravitulemuste kvaliteet, väheneb tüsistuste risk ja kasvab patsiendi usaldus tervishoiusüsteemi vastu.
Koolitusturul on kättesaadavad ka mitmed täienduskoolitused, mis annavad spetsialistidele võimaluse oma oskusi arendada. „Koolitused keskenduvad näiteks lümfiringe anatoomiale ja füsioloogiale, manuaalsele lümfidrenaažile, kompressioonravile ning patsiendi juhendamisele. Need kursused on väärtuslikud nii füsioterapeutidele, õdedele kui ka teistele tervishoiutöötajatele, kes soovivad oma pädevust laiendada või alustada tööd selles valdkonnas,“ kutsub Allikmäe üles ennast arendama.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare