Ukraina vastulöögi järel jäi Belgorodi oblastis elektrita üle 500 000 inimese | Välismaa

Ukraina ametnike teatel ründas Venemaa reedel Lõuna-Ukrainas Odessa oblastis droonidega kaht välisriigi lipu all sõitvat tsiviillaeva. Rünnakus hukkus üks ja sai vigastada teine Süüria kodanik.

Moskva on viimase kahe kuu jooksul intensiivistanud rünnakuid Ukraina mereekspordi tuiksoonte vastu. Tegemist on kättemaksuga rünnakute eest Venemaale naftat eksportima suunduvate varilaevastiku tankerite vastu.

Asepeaminister Oleksi Kuleba teatas avalduses, et üks laevadest liikus mööda Ukraina mereekspordikoridori, et võtta Tšornomorski sadamast peale viljalast. Laev sõitis Saint Kittsi ja Nevise lipu all.

Teine, Odessa sadama lähedal asunud laev, sõitis Komooride lipu all ja vedas sojaube.

Odessa oblasti süvasadamad on Ukraina toorainepõhisele majandusele toodete eksportimisel kriitilise tähtsusega.

“See on järjekordne tõend, et Venemaa ründab teadlikult tsiviilobjekte, rahvusvahelist laevandust ja toidulogistikat,” kirjutas Kuleba.

Ta avaldas fotod, kus laevakeredel on näha nimesid Ladonna ja Wael K.

Laevade jälgimise portaali MarineTraffic andmetel on Ladonna 157-meetrine Komooride lipu all sõitev puistlastilaev ning Wael K 115-meetrine üldkaubalaev.

Ukraina sadamavalitsus ütles kolmapäeval Reutersile, et Venemaa rünnakute arv Odessa oblasti sadamatele kasvas 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes ligi kolm korda, ulatudes 96 rünnakuni.

Ukraina julgeolekuteenistus SBU teatas reedel, et käsitleb Venemaa öist rünnakut Lvivi oblastile, kus kasutati ballistilist raketti Orešnik, sõjakuriteona. Ukraina liitlased mõistsid rünnaku hukka.

SBU teatel üritas Venemaa hävitada Euroopa Liidu piiri lähedal asuvat elutähtsat taristut ajal, mil ilmastikuolud olid järsult halvenenud.

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid olid reedeses telefonivestluses ühel nõul, et Vene keskmaa ballistilise raketi Orešnik kasutamine Lääne-Ukrainas oli eskaleeriv ja lubamatu, ütles Ühendkuningriigi valitsuse pressiesindaja.

Briti peaminister Keir Starmer ütles telefonikõnes Prantsusmaa ja Saksamaa liidritele: “Oli selge, et Venemaa kasutas rünnaku õigustamiseks väljamõeldud süüdistusi.”

Orešniku kasutamist on kinnitanud nii Ukraina kui Venemaa.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško kutsus reedel elanikke üles ajutiselt linnast lahkuma, et leida soe peavari, kuna Venemaa rünnakute tõttu on pooled pealinna hooned kaheksakraadise külmaga kütteta jäänud ning oodata on temperatuuri edasist langust.

“Pooled Kiievi kortermajadest – ligi 6000 hoonet – on praegu kütteta pealinna elutähtsale taristule tekitatud kahjustuste tõttu, mille põhjustas ulatuslik vaenlase rünnak,” ütles Klõtško sotsiaalmeedias.

“Kutsun üles ka neid pealinna elanikke, kellel on see võimalus, ajutiselt lahkuma linnast kohtadesse, kus on olemas alternatiivsed elektri- ja soojusallikad,” lisas ta.

Pealinnas hukkus massiivses raketi- ja droonirünnakus neli inimest. Samuti tulistas Moskva hüperhelikiirusega ballistilise raketi Orešnik Lääne-Ukrainas asuva gaasirajatise pihta.

Rünnakutelaine toimus vaid mõni tund pärast seda, kui Moskva lükkas tagasi Kiievi ja selle liitlaste plaani paigutada Ukrainasse rahuvalveväed võimaliku relvarahu korral.

AFP ajakirjanikud Kiievis nägid, kuidas õhuhäiresireeni saatel jooksid elanikud varjenditesse. Samuti kuulsid nad, kuidas Vene droonid elumajades plahvatasid ja raketid üle pealinna vihisesid.

“Maailm peab selgelt reageerima. Eelkõige Ühendriigid, kelle signaalidele Venemaa tõeliselt tähelepanu pöörab,” kirjutas president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias, samal ajal kui päästjad otsisid pealinnas laiaulatuslike purustuste rusude alt ellujäänuid.

“Venemaa peab saama signaale, et tema kohustus on keskenduda diplomaatiale, ning peab tundma tagajärgi iga kord, kui ta keskendub taas tapmistele ja taristu hävitamisele,” lisas ta.

Zelenski sõnul sai Kiievis kannatada 20 elumaja ja ka Katari saatkonnahoone.

Moskva kaitseministeerium teatas, et kasutas ballistilist raketti Orešnik “strateegiliste sihtmärkide” vastu – see on teadaolevalt alles teine kord, kui kasutati uut relva, mida Kremli väitel on võimatu peatada.

Ukraina võimude sõnul tabas Lääne-Ukrainas Lvivi linna lähedal asuvat taristurajatist ballistiline rakett, mis liikus kiirusega umbes 13 000 kilomeetrit tunnis.

Kiievi õhuvägi teatas, et Vene väed lasid välja 36 erinevat tüüpi raketti ja 242 drooni, lisades, et nende õhutõrjesüsteemid tulistasid alla 226 drooni ja 18 raketti.

Vene kaitseministeeriumi teatel oli rünnak Orešnikuga vastus väidetavale detsembrikuisele droonirünnakule Vene president Vladimir Putini residentsi vastu. Ukraina on seotust rünnakuga eitanud ning USA president Donald Trump ütles, et ei usu, et see aset leidis.

Ukraina aseenergeetikaministri Mõkola Kolisnõki sõnul said Lvivis kahjustada gaasijaotustorud.

Venemaa rünnakud Ukraina pealinnale ja selle eeslinnadele süütasid tulekahjusid ning kahjustasid elumaju, teatas reedel Kiievi linnapea. Väljaanne The Kyiv Independent kirjutab, et rünnakus hukkus vähemalt neli ja sai vigastada 19 inimest.

Linnapea Vitali Klõtško sõnul põhjustas rünnak Kiievis tulekahjusid ja kahjustas kortermaju. Tema sõnul sai teiste seas surma ka meedik, kes reageeris droonirünnakule kortermajale, mille pihta andsid venelased ka teise löögi.

Ukraina õhujõud andsid juba neljapäeva hilisõhtul välja üleriigilise hoiatuse, teatades, et “kogu Ukrainat ähvardab raketioht”. Õhujõud kinnitasid, et Venemaa pommitajad on õhus.

Mõni tund enne rünnakut kritiseeris Moskva teravalt kava paigutada pärast sõda Ukrainasse Euroopa rahuvalvajad ning nimetas Kiievit ja tema liitlasi “sõjateljeks”.

Venemaal Belgorodi oblastis jäi reedel Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese, ütles kuberner Vjatšeslav Gladkov, lisades, et pea sama hulk inimesi on kütteta, samas kui õhutemperatuur on nulli lähedal.

Vene okupandid on suurendanud oma aktiivsust rinde Pokrovski sektoris ja muutnud oma taktikat, vahendas portaal Unian sõjaanalüütiku Dmõtro Snehirevi sõnu telekanalile Freedom.

Ta märkis, et Vene sissetungijad kasutavad massiliselt soomukeid samaaegselt mitmes suunas. Sellist tegevust Venemaa Föderatsiooni poolt pole nähtud üle aasta.

Snehirevi sõnul üritasid Vene väed viia Donetski oblastis Rodõnske ja Mõrnohradi piirkonda, aga ka Dobropillja suunale suurel hulgal soomukeid. Seega on vaenlane taas kord kasutanud taktikat, mida tuntakse paremini nime all “hinnast hoolimata”, ütleb ekspert.

Analüütik lisas, et venelased üritavad ära kasutada ebasoodsaid ilmastikutingimusi, mis takistavad Ukraina droonide tegevust.

Lääne-Ukraina linnas Lvivis tabas relvajõudude teatel vahetult enne südaööd ballistiline rakett elutähtsaid taristuobjekte. Ukraina õhujõud teatasid reede varahommikul, et vaenlase rakett lendas kiirusega umbes 13 000 kilomeetrit tunnis, vahendas Ukrainska Pravda.

Lvivi linnapea Andri Sadovõi sõnul on Ukraina sõjaväe ülesanne teha kindlaks, kas kasutati tuumavõimekusega raketti Orešnik.

“Kõik vastavad teenistused töötavad sündmuskohal, tulekahju kustutatakse,” lisas Sadovõi.

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 216 930 (võrdlus eelmise päevaga +1030);

– tankid 11 526 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 23 882 (+8);

– suurtükisüsteemid 35 892 (+18);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1596 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1269 (+0);

– lennukid 434 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 102 761 (+687);

– tiibraketid 4137 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 73 426 (+90);

– eritehnika 4037 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.