Ukraina uurijad on kvalifitseerinud selle relva kasutamise tsiviiltaristu vastu agressorriigi sõjakuriteoks. Leitud raketijäänused on konfiskeeritud ning neid valmistatakse ette põhjalikuks ekspertiisiks, et selgitada välja relva täpne tehnoloogia ja päritolu.
Orešniku tükid Lvivis. Foto: Ukraina Julgeolekuteenistus (SSU).
Leiti raketi «aju» ja mootoriosad
Seni leitud osade hulgas on mitmeid kriitilise tähtsusega komponente, mis annavad aimu relva keerukusest:
- Stabiliseerimis- ja juhtimisplokk – sisuliselt raketi «aju», mis vastutab sihtmärgile navigeerimise eest.
- Mootori osad ja orienteerumismehhanismi fragmendid.
- Eraldusploki platvormi düüsid ja muud tehnilised detailid.
Orešniku tükid Lvivis. Foto: Ukraina Julgeolekuteenistus (SSU).
SBU hinnangul oli Venemaa rünnaku eesmärk tekitada maksimaalset kahju just Euroopa Liidu piiri lähedal asuvas piirkonnas. «Rünnates tsiviilobjekte järsult halvenenud ilmastikutingimuste ajal, püüdis Venemaa juhtkond hävitada Lvivi oblasti elutähtsat taristut ja külvata paanikat,» seisis SBU avalduses.
Kiirus üle 10 Machi
Raketilöök Orešnikuga toimus 8. jaanuari hilisõhtul kell 23:47. Ukraina õhuväe andmetel lasid Vene väed ballistilise raketi välja Astrahani oblastis asuvalt Kapustin Jari polügoonilt.
Eriti tähelepanuväärne oli raketi kiirus, mis ulatus ligikaudu 13 000 kilomeetrini tunnis (üle 10 korra helikiirusest suurem), mis teeb sellest hüperhelikiirusega relva ja muudab selle allatulistamise äärmiselt keeruliseks.
Venemaa kaitseministeerium kinnitas järgmisel hommikul avalikult uut tüüpi relva kasutamist. Orešnik on väidetavalt Venemaa uusim relvasüsteem, mida Ukraina sõjas varem kasutatud ei ole. Rusude analüüs aitab Ukrainal ja tema liitlastel paremini mõista ohtu, mida sellised relvad endast kujutavad.
Vene vägi ründas öösel Ukrainat 36 raketi ja 242 drooniga, teatas reede hommikul Ukraina õhuvägi.
Moskva sõnul oli tegemist kättemaksurünnakuga, milles kasutati muu hulgas ka hüperhelikiirusega raketti Orešnik.
Ukraina õhuvägi täpsustas, et Vene väed kasutasid rünnakus 36 eri tüüpi raketti ja 242 drooni. Riigi õhutõrjesüsteemidel õnnestus alla tulistada 226 drooni ja 18 raketti.