Sotsiaalministeerium kavatseb liita raviarvete (KIRST) ja retseptide (RETS) andmekogud tervise infosüsteemiga (TIS), et tulevikus automaatselt avastada vigu ja pettusi. Muudatus tooks eelduslikult kuni 50 miljoni euro väärtuses tõhusamat ravi.
Tervikpilt parandab ravi
Raviasutustelt tervisekassale esitatavad raviarved, retseptid ja terviseandmed on seni asunud eraldi andmekogudes, mis on teinud nende omavahelise võrdlemise ja analüüsimise aja- ja töömahukaks. Andmete koondamine ühtsesse süsteemi loob võimaluse automaatseks andmetöötluseks, mis vähendab asjaajamist, inimlike eksimuste ja pettuste riski ning aitab luua parema pildi inimese tervisest.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on andmete parem liikumine võit nii patsiendile kui ka arstile. «Kui ravidokumendid ja raviarved käivad koos, näeb arst kiiremini tervikpilti ning inimene saab tõhusamat ravi,» ütles Joller.
Targem maksja säästab miljoneid
Vajadus muudatuse järele on selgelt näha statistikast. Eelmisel aastal kontrollis tervisekassa ligi 130 000 raviarvet ja leidis, et umbes viis protsenti neist olid vigased. Kuna raviarveid ja ravidokumente tuli kõrvutada käsitsi, suudeti põhjalikult kontrollida vaid 2000 arvet, mille tulemusel tehti tagasinõudeid enam kui 1,25 miljoni euro eest. Arvutused näitavad, et kui raviarvete veamäär ongi läbivalt sama, oleks võimalik teha 50 miljoni euro eest otstarbekamat ravi.
«Teine suur muutus on, et tervisekassa saab olla päriselt «targem maksja» ehk raviraha läheb sinna, kus sellest on ka tegelikult kasu. Kui seni on raviarveid kontrollitud pigem tehniliselt, siis edaspidi saab andmete ühendamisel automaatselt hinnata ka sisulist põhjendatust: kas inimesele määratud ravi oli vajalik, kas kallis uuring oli näidustatud. See aitab vähendada raiskamist ja toetab üleminekut tulemuspõhisele rahastamisele,» lisas Joller.