Neljapäeva hommikul kella üheksa paiku näeb Microsofti tootejuht Leivo Sepp oma maja aknast, kuidas Tartu maratoni rajatraktor sõidab üle öösel sadanud värske lumevaiba Elva poole.
Vaatepilt tekitab tal hinges kihelust. «Ma ei suuda ilmselt kodus püsida, kuigi pean tööd tegema,» ütleb ta.
Värskelt pressitud suusajälje kutse on seda tugevam, et Sepp saab suusad alla panna kohe kodutrepi ees, lükata keppidega paar-kolm korda ja juba ongi Eesti kvaliteedilt parimal, Tartu maratoni rajal. Ta elu pendeldab Tallinna ja Otepää-lähedase Matu vahet. Talviti tikub pendel üha kauemaks Matule pidama jääma.
Enamikul ei ole nii ideaalseid suusatamisvõimalusi nagu Sepal, aga aastavahetuse eel ja järel maha sadanud lumi ning saabunud külmakraadid, mis soodustavad lumekahurite tööd, on tekitanud suusaradade rajamise buumi. 120 terviserajast üle Eesti on hooldatud suusarajad juba sajal, kinnitab sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja Assar Jõepera.
Ta on isegi sellesse oma panuse andnud, ja nagu rajameistreil kombeks, tihti ikka uneajast. Ööl vastu neljapäeva kulus tal neli tundi, et sõita mootorsaaniga, pinnast silendav lumerull järel, läbi Tallinna-lähedased rajad Järvel, Õismäel ja Merimetsas.
Tõsi, looduslikku lund on enamikus paigus endiselt vähe, nii et suusatada saab peamiselt vaba- ehk uisutehnikas. «Silmaga tundub, et lund on,» kirjeldab Jõepera olukorda pealinna kandis. «Aga lumi on kohev. Kui selle kokku pressid, tuleb klassikajälge tehes must maa kohe välja.»