Eurostati andmetel teenisid naised Euroopa Liidus 2023. aastal keskmiselt 12% vähem kui mehed. Pensionides avaldub ebavõrdsus aga tugevamalt, kuna erinevused kogunevad kogu tööelu jooksul. OECD andmete kohaselt ulatub sooline pensionilõhe mõnes suurema majandusega riigis üle 35%.
2024. aasta võrdluses oli pensionilõhe väikseim Eestis, kus see jäi umbes 6% juurde. Kõrgeim oli näitaja Ühendkuningriigis, ulatudes 37%-ni. Üle 30% suurune lõhe on ka Hollandis, Austrias, Luksemburgis, Belgias, Šveitsis ja Iirimaal.
Samas on mitmes riigis, sealhulgas Islandil, Slovakkias, Tšehhis, Sloveenias ja Taanis, sooline pensionilõhe 10% või väiksem.
Emadus kui pensionilõhe keskne tegur
Ekspertide hinnangul on pensionilõhe tihedalt seotud emadusega. Naiste sissetulek ja pensioniõigused hakkavad sageli vähenema just pere loomise järel, mil paljud vähendavad laste eest hoolitsemiseks tööaega. Osalise tööajaga töötamine tähendab tavaliselt madalamat palka, väiksemaid pensionimakseid ja aeglasemat karjääriarengut.
Lisaks jätab madalam sissetulek naistele vähem võimalusi koguda või investeerida. Seetõttu kandub palgalõhe pika aja jooksul edasi pensionituludesse.
Riikide erinevused tulenevad poliitikast ja töökorraldusest
Riikidevahelised erinevused peegeldavad hooldustöö ja majapidamiskohustuste jaotust ning pensionisüsteemide ülesehitust. Konservatiivsetes heaoluriikides, nagu Saksamaa, süvendavad lõhet kõrge osalise tööajaga töötamise määr naiste seas, pikad karjäärikatkestused ja leibkonnapõhine maksustamine.
Põhjamaades ning mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis on pensionilõhe väiksem. Seal on naiste ja meeste karjäärid sarnasemad, lastehoid paremini kättesaadav ning pensionisüsteemides arvestatakse hooldusaastaid või kasutatakse rohkem ümberjagavaid elemente.
Aeglane, kuid järjepidev paranemine
Euroopa keskmine sooline pensionilõhe on viimase 17 aasta jooksul vähenenud. Kui 2007. aastal oli see ligikaudu 28%, siis 2024. aastaks oli näitaja langenud 22%-ni. Suurimad edusammud on tehtud Sloveenias, Saksamaal ja Kreekas, kus lõhe on vähenenud enam kui 15 protsendipunkti.
OECD hinnangul on paranemise taga eelkõige meeste ja naiste tööalaste erinevuste vähenemine, kuid pensionisüsteemides avalduvad need muutused viitega. Mõnes riigis, sealhulgas Austrias, Belgias ja ka Eestis, on lõhe viimastel aastatel siiski veidi suurenenud.
Pikaajalise ebavõrdsuse tulemus
Olulist rolli mängib ka pensionisüsteemi ülesehitus. Riikides, kus suur osa pensionitulust sõltub tööandjapensionitest ja varasemast palgast, nagu Hollandis, kipuvad soolised erinevused süvenema. Tööandjapensionitele ligipääs ja sinna tehtavad sissemaksed on sageli seotud täistööajaga stabiilse tööhõivega ning see on naiste seas vähem levinud.
Ekspertide hinnangul on sooline pensionilõhe seega pikaajalise ebavõrdsuse tulemus, mida kujundavad ühiselt tööturg, perepoliitika ja pensionisüsteem. Kuigi trend liigub aeglaselt positiivses suunas, on naiste ja meeste pensionitulude erinevus veel aastaid oluline sotsiaalmajanduslik väljakutse.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)