Kaks nädalat tagasi saabunud külma ja lumega alanud suusahooaeg tähendab lõpuks müügihooaega ka talvevarustust pakkuvatele kauplustele. Suusahooaja lühiajalisust arvestades on aga valik kitsam, mõned spordipoed on sootuks talivarustusega tegelemisest loobunud.

Talvevarustuse müük on külmadel ja lumerohketel aastatel kestnud paari kuu jooksul, viimastel aastatel siiski lühemat aega. Eriti nigel oli eelmine aasta.

“Mitte ainult eelmine aasta – kui 2020-ndate talved kokku võtta, siis on üldse kiratsevad aastad olnud. Kaupmehed ilmselt on juba mõnevõrra tagasihoidlikumalt valmistunud talvehooajaks,” ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Nii mõnedki sporditarvete ketid on talispordivahendite müümisest üldse loobunud, teised on tublisti vähendanud sortimendi suurust. Kõikjal võib näha ka ohtralt sooduspakkumisi, justkui hakkaks just alanud hooaeg juba lõppema.

“Eks tuleb arvestada seda, et tõenäoliselt on tegemist eelmise või eelmiste hooaegade toodetega,  millest üritatakse vabaneda. Nendele pakutakse siis allahindlusi,” lausus Anderson.

“Keskmine talveartiklite arv, mida me klientidele pakume, on vähenenud. Kui võtame viimase kolme-nelja talve kogumüügi ja võrdleme seda 2010-ndatega, siis müügimahud on kukkunud ja kaupmehed on nii-öelda korrigeerimised oma sortimendis juba teinud – valik poeriiulitel selles segmendis ei ole enam nii suur kui 10–15 aastat tagasi,” lisas ta.

Selveris on populaarseim müügiartikkel soodsamad kelgud, mis on lumesajustel päevadel nii-öelda emotsiooniost. Tänavu on neid mullusega võrreldes juba üle 35 protsendi rohkem ostetud.

Hawaii Expressi poe juhataja Alvar Kanepi ütles, et enne lume mahatulekut ostetakse vaid mõni üksik suusk ja enamik talispordivarustust müüaksegi soodushindadega.

“Eks (suusavarustuse müük) on langevas tendentsis olnud viimased aastad. Aga aastad ei ole vennad, loodame, et sel aastal läheb paremini. Eks on enne ka olnud perioode, kus pikalt ei ole lund ja siis tulevad jälle aastad, kus saab tegelda (talispordiga) kenasti,” lausus Kanepi.

Suusavarustus pole ka kuigi odav lõbu: kui lastele saab komplekti umbes paarisaja euro eest, siis täiskasvanute harrastusvarustuse hinnad algavad 300-400 eurost, korralikult treenijatel tuleb juba tuhandeeurose väljaminekuga arvestada.

Võib-olla aga ei ostagi eestlane endale enam nii lühikeseks ajaks spetsiaalset varustust, vaid rendib seda suusaraja äärest?

“Enamik inimesi käib ikka oma varustusega, aga heal päeval üle mitmesaja laenutuse tuleb päevas,” ütles Pirita spordikeskuse juhataja Reio Taim.

“Esimesed laenutajad on kindlasti lastega pered. Vanemad tulevad, kel osal on omad suusad, aga lastel veel ei ole, tahavad lastele õpetada, siis võtavad lastele varustuse. Ja siis tulevad ka vahel terved pered, kes ei ole sõitnud. Täna tulid näiteks inglased esimest korda, läksid proovima, väga meeldis,” lisas ta.

Suusalaenutus – äri see ei ole. Kui me oma varustuse saame osta laenutuse raha eest, siis me oleme juba omadega mäel. Suusarada on tasuta, pakume rahvale võimalust suusatada;” ütles Taim.