Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhataja Siim Umbleja rääkis “Vikerhommikus”, et kütuseturg on olnud tänavu suhteliselt stabiilne ning näha on isegi langustrendi, mistõttu ei tohiks tema hinnangul ka kaugkütte hinnas tõusu oodata.
Kaugkütteperiood on tänavu alles algamas ning valdavalt otsustavad automaatsüsteemid keskmise välistemperatuuri järgi, millal küttesõlm lahti keerata.
“Hindadega on ikka, et mingis mõttes on hinnad kindlad, sest kaugkütte puhul hinnad fikseeritakse ette ära, konkurentsiamet need kooskõlastab,” rääkis Umbleja.
Kaugkütte hind seejuures koosneb nii muutlikust kütusekomponendist, aga ka tööjõust ja investeeringute endani välja.
“Mis toimub kütuseturul täna, mis võiks olla peamine komponent, mis hinda mõjutab, siis täna on see olnud suhteliselt stabiilne, isegi võib öelda, et on olnud teatavat langustrendi näha. Mitte küll märkimisväärset ja päris mitte igal pool, aga teatav kindlus on tekkinud, et ma ise ei ootaks hinnatõusu sel aastal kaugküttele,” rääkis Umbleja.
Mõnes piirkonnas võib Umbleja sõnul kaugkütte hind isegi langeda. “Seal on üks nüanss, kui võrrelda kevadiste hindadega, siis käibemaksumäär on meil vahepeal kerkinud. Selles osas ei oska päris täpselt öelda, kas see ka arvetel lõpuks kajastub, aga mine tea,” rääkis ta.
Kes soovivad raha säästmiseks kütteperioodi algust edasi lükata, peaksid arvestama, et lisanduva niiskusega võitlemine on samuti pikemas perspektiivis kulukas, rääkis Umbleja.
Viimastel aastatel on kaugkütte hinnad olnud pigem stabiilsed, kuna hooneid liitub iga-aastaselt juurde. “Kaugküte on selline mastaabist sõltuv tehnoloogia, mida rohkem on tarbijaid, seda soodsam on kõigile. Eestis kuskil 300 hoonet aastas liitub kaugküttesüsteemidega. Nii kaua, kuni see trend jätkub, saame stabiilsust garanteerida ja võib-olla isegi hinnalangust,” märkis ta.
Ühingu juht rääkis, et olulist rolli küttes mängib ka hoonete renoveerimine, mille käigus renoveeritakse soojussõlm, paigaldatakse automaatika ja kaasaegsed lahendused, mis võimaldavad soojusenergia säästu.