Ukraina korraldas suure droonirünnaku Voronežile | Välismaa

Ukraina relvajõud korraldasid laupäeva õhtul suure droonirünnaku Venemaa Voroneži oblastis.

Laupäeva, 10. jaanuari õhtul kuulsid Voroneži linna eri piirkondade elanikud vähemalt 20 valju plahvatust. Venemaa meedia ja Voroneži oblasti kuberneri teatel üritasid Venemaa õhutõrjejõud droone alla tulistada.

Droonimootorite müra, plahvatused ja Vene õhutõrje tegevus jätkusid üle tunni ning mitmes paigas linnas tõusid suitsusambad. Elanikud teatasid sotsiaalmeedias plahvatuste seeriast linnas.

Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas on pühapäeva seisuga kestnud sama kaua kui lahingud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Teises maailmasõjas ehk 1418 päeva.

Hoolimata vilkast diplomaatiast ei ole Venemaa Ukrainas üles näidanud soovi relvarahuks või isegi vaherahuks.

Saksamaa ründas Nõukogude Liitu ilma sõda kuulutamata 22. juunil 1941. Venemaal nimetatakse seda sõda Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liit olid eelnevalt liitlased, kellel oli omavahel kehtiv mittekallaletungileping.

Nõukogude Liidu ja Saksa välisministrite järgi nime saanud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis määratlesid riigid oma vastastikused mõjusfäärid, mille kohaselt okupeerisid nad kumbki oma jao Poolast. 1939. aasta novembri lõpus alanud Talvesõjas üritas Nõukogude Liit aga vallutada Soomet, 1940. aastal okupeeris Balti riigid.

Saksamaa välksõda liikus esialgu kiiresti sügavale Nõukogude Liidu territooriumile, kuid jäi toppama Moskva ja tollase Leningradi (praegu Peterburi) all. Sõjaõnn pöördus pärast sakslaste kaotust 1943. aastal Stalingradi lahingus.

Soome sõdis Jätkusõjas aastatel 1941–1944 Saksamaa kõrval Nõukogude Liidu vastu ja Lapi sõjas aastatel 1944–1945 sakslaste vastu.

Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda lõppes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega, mis jõustus Moskva aja järgi 1945. aasta 9. mai varahommikul.

Ukrainas alustasid Vene väed praeguseni kestvat täiemahulist sõda 24. veebruaril 2022. Sõja esimestel päevadel löödi Kiievi lähedale tunginud Vene ründeüksused tagasi ja pealinna vallutamise katse ebaõnnestus.

Viimased paar aastat on kurnamissõda keskendunud Ida-Ukrainale, kus Venemaa on suutnud aeglaselt uusi alasid vallutada. Venelased hoiavad praegu enda kontrolli all umbes viiendikku Ukrainast, kuid mitte näiteks kõiki neid alasid, mille Venemaa on ühepoolselt enda omaks kuulutanud.

Ukraina sõda on kestuselt juba ammu ületanud Nõukogude Liidu lahingud Teises maailmasõjas, kui arvestada ka relvakonflikti varasemaid etappe alates 2014. aastast ja Krimmi annekteerimisest. Selliselt vaadatuna ületab sõda Ukrainas kestuselt ka Nõukogude Liidu okupatsiooni Afganistanis (1979–1989) ja Teise Tšetšeenia sõja (1999–2009).

Kaotuste arvu poolest ületab Ukraina sõda selgelt Afganistani ja Tšetšeenia konfliktid. Ukraina ja NATO hinnangul on alates 2022. aasta veebruarist surma või haavata saanud üle miljoni Vene sõduri. BBC hiljutise uuringu kohaselt on ainuüksi hukkunud venelasi kindlalt teada umbes 160 000, kuid asjatundjate sõnul on tõenäoline arv ligi kahekordne.

Venemaa täiemahulise sissetungi algusest saati on tapetud 142 meediatöötajat, samas kui 2025. aastal hukkus neid kolm, teatas Ukraina Ajakirjanike Liidu juht Serhi Tomõlenko.

“Ukraina Ajakirjanike Liidu andmetel on täiemahulise sissetungi algusest alates hukkunud 142 meediatöötajat. Aga kui me räägime konkreetselt 2025. aastast, siis tapeti kolm ajakirjanikku ja nad kõik said surma Venemaa sihilikes droonirünnakutes,” ütles Tomõlenko laupäeval.

Tema sõnul on droonirünnakud praegu ajakirjanikele peamiseks ohuks. “Me mõistame, et venelased sihivad ajakirjanikke uute tehnoloogiatega, eelkõige selleks, et neid hirmutada […] ja takistada Venemaa sõjakuritegude kajastamist selles sõjas,” lisas ta.

Tomõlenko märkis, et ajakirjanike ohutusnõuannete hulgas on mitte kasutada pressimärgistust ja vastavalt mitte tähistada sõidukeid, kuuliveste ega kiivreid.

“Kui varem oli pressimärgistus kõigis klassikalistes ajakirjanike ohutusjuhendites – sealhulgas UNESCO peakorteri ja Piirideta Reporterite omades – alati signaaliks kõigile sõdivatele pooltele, et tegemist on relvastamata tsiviilisiku, meediatöötajaga, siis tänapäeval mõistame, et see märgistus on tegelikult päästik. Seetõttu kutsume inimesi üles seda mitte kasutama. Me mõistame, et venelaste jaoks on ajakirjanikud prioriteetsete sihtmärkide hulgas,” ütles Tomõlenko.

Ukraina kultuuriministeerium on varem teatanud, et alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on Ukrainas tapetud 205 kunstnikku ning 106 Ukraina ja välismaist meediatöötajat.

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 218 940 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

– tankid 11 541 (+11);

– jalaväe lahingumasinad 23 885 (+3);

– suurtükisüsteemid 35 952 (+44);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1598 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1269 (+0);

– lennukid 434 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 104 068 (+654);

– tiibraketid 4155 (+18);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 73 644 (+134);

– eritehnika 4039 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.