Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 29. septembril kell 14.55:
– Venemaa: kas USA annab Ukrainale sihtandmed Tomahawki rakettide tulistamiseks?
– Ukraina ründas Brjanski oblastis asuvat elektroonikatehast;
– Zelenski loodab uusi sanktsioone ja USA tugevat survet Venemaale;
– Kellogg: Trump andis Ukrainale loa kauglöökideks Venemaa pihta;
– Ukraina väed hävitasid drooniga Vene kopteri Mi-28;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit.
Venemaa: kas USA annab Ukrainale sihtandmed Tomahawki rakettide tulistamiseks?
Venemaa teatas esmaspäeval, et analüüsib hoolikalt, kas Ukrainale tarnitavad USA Tomahawki raketid lastakse välja Ameerika Ühendriikide poolt edastatud sihtandmete alusel.
USA asepresident JD Vance ütles pühapäeval, et Washington kaalub Ukraina taotlust rakettide Tomahawk saamiseks, mille lennuulatus on 2500 kilomeetrit ehk piisav, et jõuda Ukrainast Moskvani.
Venemaa president Vladimir Putin on varem öelnud, et Lääneriigid muudavad end otsesteks sõjaosapoolteks, kui nad varustavad Ukrainat sihtmärgiandmete ja luureinfoga, mis võimaldab tulistada rakette sügavale Venemaa territooriumile.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles Vance’i kommentaaride kohta, et Venemaa analüüsib neid hoolikalt.
“Küsimus on jätkuvalt: kes saab neid rakette lasta? Kas neid saavad lasta ainult ukrainlased või peavad seda tegema ameeriklased?” sõnas ta.
“Kes määrab nende rakettide sihtmärgi? Ameerika pool või ukrainlased ise?” lisas Peskov, öeldes, et on vaja “väga põhjalikku analüüsi”.
Ta rõhutas, et Tomahawkid ei muuda olukorda rindel.
“Isegi kui see juhtub, ei ole mingit imevahendit, mis suudaks Kiievi režiimi jaoks rindel olukorda praegu muuta. Imerelva ei ole olemas. Ja olgu need Tomahawkid või muud raketid, nad ei suuda dünaamikat muuta,” ütles Peskov.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on palunud Ameerika Ühendriikidel müüa Tomahawke Euroopa riikidele, kes saadaksid need Ukrainasse.
Vance ütles pühapäeval, et lõpliku otsuse selle tehingu lubamise kohta teeb president Donald Trump. USA Ukraina erisaadik Keith Kelloggi sõnul on Trump vihjanud, et Kiiev peaks nüüd olema võimeline sooritama kaugmaarünnakuid Venemaale.
Ukraina ründas Brjanski oblastis asuvat elektroonikatehast
Ukraina relvajõud tabasid Venemaa Brjanski oblastis Karatševis asuvat tehast Elektrodetal, vahendas portaal Unian esmaspäeval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu väärteabe vastu võitlemise keskuse juhi Andri Kovalenko Telegrami sõnumit.
Kovalenko selgitas, et tehas oli spetsialiseerunud elektriühenduste ja konnektorite tootmisele, mis on sõjavarustuse põhikomponendid.
Tehase toodangut kasutatakse raketijuhtimissüsteemides, lennundus- ja kosmosetehnoloogias, tankides, soomukites ja muudes sõjamasinates, sidesüsteemides ja juhtimisseadmetes.
“Elektrodetal on sisuliselt osa Venemaa sõjatööstuskompleksist, ilma milleta oleks tänapäevaste Venemaa relvade kokkupanek ja remont häiritud. Tehas toodab kümneid tuhandeid ühendusi, mida kasutatakse lahingusüsteemide suletud ahelaga elektroonikalülitustes,” kirjutas Kovalenko.
Kohalikud elanikud teatasid, et tehases puhkes tulekahju.
Ukraina ründas Brjanski oblastis asuvat elektroonikatehast Autor/allikas: Kuvatõmmis
Kellogg: Trump andis Ukrainale loa kauglöökideks Venemaa pihta
Donald Trumpi eriesindaja Keith Kellogg ütles, et USA lubab teatud juhtudel Ukrainal anda kaugmaalööke Venemaa pihta.
Telekanali Fox News ajakirjanik küsis Kelloggilt, kas Ukraina võib anda kauglööke Venemaa pihta ning kas Trump on selleks loa andnud.
“Ma arvan, et lugedes tema öeldut, asepresident Vance’i ja välisminister Rubio öeldut, on vastus jaatav. Kasutage võimet anda lööke sügavale, ei ole selliseid asju nagu varjupaigad,” vastas Kellogg.
Kellogg märkis, et lõplik otsus, kas Ukraina võib kaugmaalööke Venemaa pihta anda, on juhtumipõhiselt Trumpi teha, vahendas The Kyiv Independent.
Vance kinnitas pühapäeval veel, et USA võimud arutavad Ukraina taotlust rakettide Tomahawk saamiseks. Kellogg ütles, et lõplikku otsust pole veel tehtud.
Ukraina väed hävitasid drooniga Vene kopteri Mi-28
Ukraina sõjaväelased suutsid hävitada drooniga Venemaa sõjaväekopteri Mi-28.
Mi-28 on Nõukogude Liidus valmistatud ründekopter. Kopter arendati välja 1980. aastatel.
Ukrainian soldiers destroyed a Russian Mi-28 helicopter with an FPV drone.
The Commander of the Unmanned Systems Forces of the Armed Forces of Ukraine, Robert “Madyar” Brovdi, noted that this was a successful operation by the pilots of the 59th Brigade. pic.twitter.com/OOuxW781Ds
— WarTranslated (@wartranslated) September 29, 2025
Zelenski loodab uusi sanktsioone ja USA tugevat survet Venemaale
Ukraina president Volodõmõr Zelenski avaldas pühapäeval lootust, et järgmisel nädalal võetakse vastu 19. sanktsioonipakett Venemaa vastu ja Ühendriigid rakendavad jõulisi meetmeid, et sundida Venemaad oma seisukohti muutma.
Zelenski rääkis, et Venemaa on lükanud tagasi kõik rahuettepanekud ning väärib seetõttu karmi survet.
“Sel nädalal ootame Euroopalt otsuseid sellise surve osas ehk vähemalt tuleks kehtestada uus, 19. sanktsioonipakett,” ütles Zelenski.
“On eriti oluline, et sanktsioonid tabaksid valusalt Venemaa energiakaubandust ja kogu Venemaa tankerilaevastiku taristut,” lisas president.
“Lisaks on nüüd luureinfot, et venelased kasutavad tankereid Euroopa riikide vastu saadetavate droonide väljalaskmiseks ja juhtimiseks,” rääkis Zelenski.
Ukraina riigipea sõnul on see täiendav tõend, et Läänemeri ja teised mered tuleks sulgeda Vene tankeritele või vähemalt varilaevastikule.
“Loodame ka Ühendriikide jõulistele sammudele. Rääkisime president Donald Trumpiga sellest, mis võiks Venemaad tõeliselt sundida oma seisukohti muutma ja sõda lõpetama,” ütles Zelenski.
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/AP
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 109 590 (võrdlus eelmise päevaga +1080);
– tankid 11 218 (+7);
– jalaväe lahingumasinad 23 290 (+0);
– suurtükisüsteemid 33 284 (+53);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1504 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1224 (+1);
– lennukid 427 (+0);
– kopterid 345 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 65 002 (+617);
– tiibraketid 3790 (+43);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 151 (+111);
– eritehnika 3979 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.