Saksa keskkonnaorganisatsiooni koostatud aruanne näitab, et Euroopa riigid importisid Venemaa Jamali poolsaarel asuvast veeldatud maagaasi (LNG) kompleksist eelmisel aastal 7,2 miljardi euro eest LNG-d, toetades sellega sisuliselt Vene agressioonisõda Ukrainas.
Euroopa Liit leppis detsembris kokku Venemaa LNG impordi keelustamises 2027. aastaks, et lõpetada sõltuvus Venemaa energiast ja nõrgestada Moskva sõjamasinat. Kuid Saksa keskkonnaorganisatsiooni Urgewald aruanne näitab, et Siberis Jamali poolsaarel asuvast LNG-kompleksist Euroopasse eksporditava gaasi tohutu kogus mullu võrreldes aasta varasemaga ei vähenenud, vahendas väljaanne Kyiv Post.
Viidates ülemaailmse kaubanduse jälgimise veebisaidi Kpler andmetele, teatas Urgewald, et 2025. aastal toodi EL-i üle 15 miljoni tonni Jamali LNG-d, millega Kreml teenis hinnanguliselt 7,2 miljardit eurot. Aruande kohaselt suurenes mullu EL-i osakaal Jamalist pärit ülemaailmsetes tarnetes, tõustes 75,4 protsendilt 2024. aastal 76,1 protsendini 2025. aastal, samas kui Jamali veeldatud maagaas (LNG) moodustas üksinda ligi 15 protsenti EL-i LNG koguimpordist.
Urgewaldi andmetel oli Jamali poolsaarelt pärit Venemaa LNG suurim importija Prantsusmaa, mille arvele langes ligi 42 protsenti ehk 6,3 miljonit tonni EL-i koguimpordist. Lisaks tarniti 4,2 miljonit tonni LNG-d Belgia sadamalinna Zeebrugge terminali.
“Samal ajal kui Brüssel tähistab viimast kokkulepet Venemaa gaasist järkjärgulise loobumiseks, on meie sadamad jätkuvalt Venemaa suurima LNG terminali Jamali logistikakopsud,” tõdes Urgewaldi energia- ja sanktsioonide kõneisik Sebastian Rötters oma kommentaaris.
“Praeguses geopoliitilises olukorras ei saa me endale lubada veel ühte aastat kaasosalust. Me ei ole ainult kliendid, vaid ka oluline infrastruktuur, mis hoiab seda [Vene] lipulaevaprojekti elus. Iga EL-i terminalis mahalaaditav tonn kaupa on otsene panus [Vene] kaukasse, mis soodustab tapatalguid Ukrainas,” rõhutas ta. “Me peame lõpetama hapniku andmise Venemaale oma energiaostudega ja sulgema Jamali lünga kohe,” kutsus Rötters üles.
Venemaa import on endiselt märkimisväärne
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris leppisid EL-i juhid kokku Venemaa fossiilkütuste ostmisest võimalikult kiires loobumises. Selle tulemusel on Venemaa gaasi ja nafta import EL-i märkimisväärselt vähenenud. Oktoobri seisuga moodustas Venemaa gaas 12 protsenti EL-i gaasiimpordist, mis on oluline langus 45 protsendilt enne 2022. aasta sissetungi Ukrainasse.
Kuid import on endiselt märkimisväärne, selgub vabaühenduse Centre for Research on Energy and Clean Air (CREA) igakuisest analüüsist.
Ainuüksi novembris maksid viis suurimat Venemaa fossiilkütuste importijat EL-is Moskvale kokku 906 miljonit eurot. Maagaas moodustas sellest impordist 82 protsenti, mida tarniti peamiselt torujuhtme kaudu või veeldatud maagaasina, kusjuures peamised impordiriigid on Ungari, Prantsusmaa ja Belgia.
CREA teatas, et EL-i osakaal Venemaa ülemaailmsest veeldatud maagaasi ekspordist novembris oli 49 protsenti, millele järgnesid Hiina (22 protsenti) ja Jaapan (18 protsenti). EL oli Vene torujuhtmegaasi suurim ostja, ostes sellest 35 protsenti, millele järgnesid Hiina (31 protsenti) ja Türgi (27 protsenti).
Suurem osa ülejäänud fossiilkütuste mahust oli toornafta, mis jõuab jätkuvalt Ungarisse ja Slovakkiasse torujuhtme Družba lõunaharu kaudu EL-i lubatud erandi alusel.