34% Norstati poolt augustikuus läbi viidud uuringus osalenutest tunnistas, et on viimase aasta jooksul pidanud rahalise olukorra tõttu paljustki loobuma, aasta tagasi vastas nii 28% ja kahe aasta eest 25% vastanutest.
„Nende inimeste arv, kes on olnud sunnitud piirama oma igapäevaseid valikuid on viimasel kahel aastal selgelt kasvanud,“ nendib uuringu tellinud ettevõtte GS Core juht Sofia Kirsimaa, kelle sõnul kinnitasid enam kui pooled uuringus osalenutest, et on hakanud oma kulutusi rohkem jälgima.
Sagenenud on ka raskused arvete õigeaegse tasumisega ning 23% uuringus osalenutest on vähemalt korra rahaliste vahendite puudumise tõttu ületanud arvete tasumise maksetähtaega
Nende inimeste osakaal, kes olid aasta vältel sunnitud tavapäraste kulutuste, nagu näiteks üüri tasumise või toidu ostmise, katmiseks laenu võtma, oli tänavu 26%. Kaks aastat tagasi piirdus see 19 protsendiga.
Igal kuuendal puuduvad säästud
„Uuringust selgus ka, et igal kuuendal Eesti elanikul ei ole sääste ehk puudub igasugune rahaline puhver ootamatute väljaminekute või igapäevaste kohustuste katmiseks,“ märgib Kirsimaa.
Ta lisab, et sagenenud on ka raskused arvete õigeaegse tasumisega ning 23% uuringus osalenutest on vähemalt korra rahaliste vahendite puudumise tõttu ületanud arvete tasumise maksetähtaega, aasta tagasi oli vastav näitaja 20%.
Kirsimaa sõnul kinnitab kolmandat aastat järjest läbi viidud uuring, et ennast majanduslikult ebakindlalt tundvate inimeste arv on kasvutrendis. „Sel sügisel usub iga neljas vastanu, et satub järgmise aasta jooksul rahalistesse raskustesse, samas kui kaks aastat tagasi arvas nii iga viies,“ kirjeldas Kirsimaa.
Kõige ebakindlamalt tunnevad end 60-74 aastased inimesed. Kui kahe aasta eest uskus end edukalt hakkama saavat 19% vastanutest, siis nüüdseks on see näitaja langenud 10% peale.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)