“Aktuaalne kaamera. Nädal” uuris, kui tugev on meid muu maailmaga ühendav sidevõrk. Olukorda, kus kaablirikked Eesti muust maailmast ära lõikaks ehk saarlahendust, spetsialistid kuigi tõenäoliseks ei pea. Koostöö Soome lahe põhja- ja lõunakaldal aga võiks olla tihedam. Eesti ja Soome koostöö kaablilõhkumise uurimisel on üks näide.
Soome kriminaalpolitsei arestis 7. jaanuaril kaubalaeva Fitburg, mis peeti 31. detsembril kinni kahtlustatuna Eesti ja Soome vaheliste merealuste sidekaablite lõhkumises.
Nädal tagasi käisid Eesti riigiprokurör ja keskkriminaalpolitsei kaablite lõhkumise kohal. Eestlased vaatlesid Eesti ja soomlased Soome majandusvööndis ning seejärel tehti koos kokkuvõtteid. Vaatlus toimus Eesti mereväe ja Soome piirivalve laeval.
“Oli põnev vaadata, vaatamata sellele, et sündmuskoht ise on 80 meetri sügavusel vee all. Nii Eesti mereväe tehnika kui Soome piirivalve tehnika on niivõrd kvaliteetne, et sul on võimalik näha, kuidas see ankruketi lohisemisjälg piki merepõhja liigub,” ütles riigiprokurör Vahur Verte.
Aastalõpu katkestusi me omal nahal ei tundnud, aga millised on need mõjud, mida me omal nahal tunda ei tahaks?
“Me ei ole näinud seda, et me oleme täielikult internetist ära lõigatud ja näiteks pangandus ei tööta. Me ei ole sellest väga palju rääkinud, et data-kaablid, kui nad ikka lõplikult katki on ja inimesed seina seest raha kätte ei saa ning kaardimaksed ei toimi, siis on see mõju väga suur,” sõnas aastatel 2017-2024 mereväe ülem ja kommodoor Jüri Saska.
Eestil on kaheksa rahvusvahelist merealust kaabliühendust. Suwalki koridorist ühendab meid aga Poolaga üheksa maakaablit, millest seitse on kasutusel. Saartalitusrežiimi stsenaariumi on analüüsitud.
“Siseinternet mõnda aega töötab. Ta on ebastabiilsem, aga seal on mingid asjad, mida saame teha. Meil on see mure, et väga palju interneti seadmeid toimib sertifikaatide alusel ja need sertifikaadid hakkavad aeguma. Ma usun, et finantsteenused – ikkagi raha saab kätte. On ette nähtud, et saab ühendada end välismaale. Sellega pangandus tegeleb hoolega. Neid projekte on läbi vaadatud. Selge see, et me ei saa näit Youtube’i liiklust siia. Suuremahulisi liiklused katkevad,” ütles justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Tõnu Grünberg.
Saartalitus ei ole väga tõenäoline. Selleks peaks nii mere- kui Suwalki ühendus puru olema. Ei saa aga öelda, et ankrud lohisevad ja me istume käed rüpes. Näiteks Elisa asus tegutsema juba 1997. aastal, kui toimus esimene kaablilkõhkumine – tookord väidetavalt lohakuse tõttu.
“Me dubleerisime ühendusi. Meil on nüüd piisavalt ühendusi, et tagada toimepidevus,” lausus Elisa Grupi digiteenuste asepresident Toomas Polli.
Kaabliparandus maksab kuuekohalisest summast ülespoole. Millal hakkab tarbija rahakott selle all kannatama? Elisa lubab, et ei hakkagi.
“Elisa grupi käive on 2,2 miljardit. Kaabel kui selline on juriidiliselt Elisa omand. Jah, see on kulu, aga me saame selle kuluga hakkama ehk see teenuste hinda ei tule,” sõnas Polli.
Kaablite lõhkumine on muutunud iga-aastaseks. Läänemeres seilavatele kahjurlaevadel oleks tarvis hernehirmutist. Või pigem elektrikarjust, pakub Elisa.
“Kas sinna siis mingid seirekaablid ette tõmmata kahele poole? Kus need kaablitsoonid hakkavad – nii ida kui lääne poole,” ütles Polli.
Ministeeriumi asekantsler nõustub, et merealust taristut saab kaitsta paremini, kui praegu. Selliseid projekte on Eesti, Soome ja Rootsi vahel planeeritud, kuid sajaprotsendilist garantiid ei taga ka andurid.
“Kui on sihitud rünnak, siis sisuliselt laev võib lasta selle ankru õiges kohas – 300 meetrit varem vette ja tõmmata need kaablid katki. Isegi kui andurid reageerivad, ei ole võimalik füüsiliselt reageerida,” lausus Grünberg.
Praegu aga jätkub Soome-Eesti ühine uurimine. Kahtlusaluse laeva meeskond on Soome ja Eesti uurijatele andnud detailseid ütlusi. Üks küsimus on ka see, kas meremeeste hulgas on inimesi, kelle ülesanne oli hübriidrünnaku korraldamine.
“Uurimise üks fookus on selgitamaks välja, mis on iga meeskonnaliikme taust, millised on tema ülesanded, kas ja kuidas on ta potentsiaalselt seotud tekitatud kahjustustega,” ütles Verte.
Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”