Alanud aasta suvel hakkab Euroopa Liidu riikides kehtima parandamisõiguse direktiiv, mis paneb tootjatele senisest suurema vastutuse tagada toodete parandatavus. Eesmärgiks on mitmesuguste soetatud seadmete pikem kasutusiga ja väiksem jäätmete hulk. “Aktuaalne kaamera. Nädal” uuris, kuivõrd eestlased oma kodusmasinaid remonti tavatsevad viia ja kuidas remondimaailm aastate jooksul muutunud on?

Pärnus aastakümneid tegutsenud Centralservice kodumasinate ja elektroonika remonditöökoja uks käib iga natukese aja tagant. 30-aastase kogemusega tehnik Mart Randmäe ütles, et inimesed tahavad oma kodumasinaid parandada küll.

“Mina ise remondin kõige rohkem kohvimasinaid ja nõudepesumasinad. Telekad kukuvad maha ja lähevad katki,” lausus Randmäe.

Randmäe on vana kooli mees, kelle arvates on põnev asju korda teha. Noori enam sellise töö peale väga ei tule ja ajaga on ka remondi olemus muutunud.

“Kõik tehnika läheb nii peeneks ning tegelikult pole enam suurt midagi remontida. Ainult on mingite moodulite või plokkide vahetus ja see pole üldse huvitav enam. Mida vanem ja lihtsam asi, seda võimalikum on teda parandada. Tarkvarapõhisel asjal juba on keeruline,” ütles Randmäe.

Mehe hinnangul peavad tänapäeva kodumasinad vastu aina vähem ja see on tekitatud kunstlikult, et rohkem tarbida.

“Mida aeg edasi, siis need asjad on ikkagi toodetud nii, et nad peavad garantiiaja vastu, kui hästi läheb. Teisest küljest peaks tänapäeva tehnoloogia juures olema ju võimalik toota palju paremaid asju,” nentis tehnik.

Parandamise otstarbekus sõltub enamasti hinnast, kuid tuleb välja, et hind pole alati kõige tähtsam. Loeb ka emotsionaalne väärtus või praktiline vajadus.

“Osadele peab isegi ütlema: “Kuulge, see asi on teil nii vana, et mis te nüüd nalja teete? Te saate ju uue sama hinnaga, mis see remont läheb.” Kui see remondi hind ületab juba üle poole selle seadme väärtusest, siis me alati konsulteerime kliendiga, räägime ja peame nõu ja seal ongi täpselt see, et mõnikord inimene on harjunud oma asjaga nii väga, et ta soovib remonti ikkagi. Ütleb, et tehke korda, sest mulle see asi meeldib ja kõik,” sõnas Randmäe.

Paides on enam kui 35 aastat kodumasinaid remontinud Avo Oolberg. Mehe sõnul on inimestel kodudes masinaid rohkem kui mitukümmend aastat tagasi ja remonditavast kraamist puudus ei ole.

“Kõige sagedamini tuuakse tegelikult ikkagi pesumasinaid ja nõudepesumasinaid. Vähenenud on tunduvalt külmikute osatähtsus,” ütles Oolberg ja Ko juhatuse liige Avo Oolberg.

Külmikute vähenemise põhjuseks peab ta detailide lisandumist, mis pole vahetatavad ja kuigi mõnikord tõesti on masin toodetud nii, et mõni osa pole vahetatav, leiab Oolberg, et suuremale osale kodumasinatest on pea alati võimalik anda uus elu. Tuleb lihtsalt hinnata, kui kallilt see on ostetud, mis on masina eluiga ja kas selle parandamine on mõttekas.

“Enamus toodetele on tegelikult tagatud varuosad ja ka materjalid, mille alusel on võimalik neid töid teostada. Meie puhul on see töö, mis me teeme, tegelikult lihtsamaks läinud, sest see info, mis me saame, on tootjapoolsed lahendused. See kõik on meie töö tegelikult kergemaks teinud,” lausus Oolberg.

Oolbergi sõnul eeldab iga kodumasin hooldust, kuid sageli ei hoita ega kasutata seda nii nagu peaks.

“Inimesed peaksid enne, kui uue ostavad, üle vaatama või kutsuma kohale tehniku, kes vaataks üle ka selle koha, kus tegelikult seade paikneb. Väga palju on tegelikult paigaldusvigu ja kui me suudame selle korda saada, siis tegelikult võib see vana seade töötada veel aastaid ja võib-olla veel rohkem,” ütles Oolberg.

Mehe arvates muutuks kodumasinate remontimine paljude jaoks taas taskukohasemaks ja mõttekamaks, kui alandada remonditeenuste käibemaksu.

“Eks see hinnatõus on mõjutanud kõiki ja ka meie sektorit, kuna teenusehinnad on järk-järgult kallinenud, siis see toob tegelikult remondi osatähtsuse vähenemise. Ma leian, et kui siin nii mõneski sektoris on käibemaksu alandamist nõutud, siis tegelikult võiks olla ka see teenindussektoris,” sõnas Oolberg.

Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”