Ida-Viru õpetajad ravivad umbkeelsust. Kui ruttu pääsevad gümnasistide keelepaelad valla?
Ida-Virumaa kutsehariduskeskus tahab mõne kuuga aidata järje peale õppurid, kes põhikoolis omandanud vaid eesti keele algtaseme. Kutseõpe pannakse pausile, kakskümmend õpetajat alustavad eesti keele intensiivõpet. Kehva riigikeeleoskusega tuleb rinda pista ka Ida-Virumaa riigigümnaasiumides. Kui ruttu on võimalik puudujääke tasandada?
Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?
Nädalakommentaaris küsib Kristi Helme, kas aastate jooksul on riigi ja kohalike omavalitsuste eraldatud raha täiendavaks keeleõppeks kasutatud õigesti, kui meil on jätkuvalt vene õppekeelega põhikoolide lõpetajaid, kes ei oska ka A1-tasemel eesti keelt ja mõni pealinnas rahastuse saanud kooli juht on aastaid hiljem umbkeelsuse tõttu lahkunud või eri põhjustel vallandatud.
TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee
TLÜ dotsent Riin Seema: „Ressurssidest on kõrghariduses endiselt puudus. Suurte gruppide käes ägavatel õppejõududel on ahvatlus lükata õpetades osa tööd tehisintellektile – õpetagu ja hinnaku. Süsteemi tõttu on ootused aga ebarealistlikud või omavahel vastuolus.“
Õpilased on rahul, aga vanad probleemid pole kuhugi kadunud
Värskest riiklikust rahuloluküsitlusest selgub, et õpilased on jätkuvalt rahul eelkõige kooli maine ja õpikeskkonnaga. Süvenev probleem on aga kurnatus ja küünilisus.
HTM-i uus asekantsler Vallo Koppel: „Õppija peab püsima haridusteel“
HTM-i uue haridus- ja noortepoliitika asekantsleri Vallo Koppeli tee haridusjuhtimiseni on kulgenud politsei- ja piirivalveameti ning riigiprokuratuuri kaudu. Tema tööülesannete seas on õppimiskohustuse reform, hariduse ja noortevaldkonna kvaliteedisüsteemi kujundamine, õpetajate ja noorsootöötajate järelkasvu toetamine ning tehisaru nutikas kasutuselevõtt.
Intervjuus räägib värske asekantsler, kuidas ta plaanib oma muutuste juhtimise kogemuse hariduse heaks tööle panna ja millist koostööd ootab koolidelt ja kogukondadelt.
Naised ja hormoonid: kas hormonaalne kõikumine ning sellest tulenevad tervisemured on paratamatus?
Tartu ülikooli kaasprofessor Triin Laisk pälvis Euroopa teadusnõukogult rahastuse, et uurida naiste hormoonide toimimist kogu elukaare vältel ning selgitada välja, mil moel saaks individuaalse lähenemise kaudu kergendada murrangulisi eluperioode, nagu puberteet, rasedus või üleminekuiga. Võimalik et tulevikus ei peagi enam ütlema: „See on paratamatus, ela üle!“
„Kõrvalpilgu“ rubriigis meenutab oma kooliaega ja arutleb praeguse hariduspoliitika üle Viktoria Ladõnskaja-Kubits. „Eesti kooli suurim väärtus on see, et meil on eesti kool. Ajaloos on olnud oi kui palju võimalusi seda suurt väärtust välja vahetada, kaotada, unustada selle olulisus. Praegune digimaailm ja üldlevinud terminid võõrkeeltes ei ohusta, aga võivad valusalt näpistada tänapäeva eesti keele arengut. Väljakutse on oma keelt kaitsta, samas mitte hoida seda purgis, vaid anda talle ruumi õitseda.“
Pinocchio aeg
Arvustamisel on Eesti Noorsooteatri lavastus „Pinocchio“. Lavastus mõlemat koosseisu vaatas Peep Ehasalu.
Erileht „Uus 2026“. HTM selgitab sel aastal kehtima hakkava karjäärimudeli ja koolijuhtide atesteerimise süsteemi nüansse ning põhikooli lõpueksamitega seotut.