Kaitsevaldkonna inimesed möönavad kui ühel häälel, et relvast laskmise harjutuspaiku on Eestis liiga vähe. Ometigi on laskeoskuse säilitamine näiteks reservistide jaoks oluline.
Vandeadvokaat ja Soome reservohvitser Aku Sorainen ütles, et laskmine on sõjaline oskus ning kui inimestel tekib selline harjumus ja oskus, siis annab see talle ka rohkem enesekindlust, et Eesti riiki on võimalik kaitsta.
“Totaalkaitse kontseptsiooni oluline osa on see, et suur osa rahvast on läbinud ajateenistuse, saanud hea väljaõppe, käib kordusõppustel ja oskab turvaliselt ja oskuslikult käsitseda tulirelvi,” kirjutas Sorainen aasta tagasi ERR-is arvamusartiklis.
Sorainen argumenteerib, et lasketiire ja laskepaikasid võiks Eestis olla vähemalt kaks korda rohkem kui praegu. Ka näiteks Soome on otsustanud ehitada juurde sadu laskeväljakuid, sest Ukraina sõja ajal on suurenenud soomlaste huvi laskmise harjutamise vastu.
Eestis on aga relvast laskma harjutamine neile, kes seda sooviksid ning kel ka vajalikud load olemas, endiselt keeruline.
Kaitseliidu spordipealik Margus Purlau sõnas, et kogu riigi peale on Eestis praegu vaid umbes tuhat laskekohta ning lasketiirud katavad Eestit ebaühtlaselt.
“Kaitseliidust võin öelda, et igas malevas on tõesti suur unistus, et inimesel jääks maksimaalselt 30–40 kilomeetrit elukohast lähima lasketiiruni. Kaitseliidus on täna 11 välitiiru ja kaheksa siselasketiiru. Kokkuvõtteks on vastus, et tiire on ebapiisavalt,” ütles ta.
Lasketiirudest on riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) sõnul puudus ka kaitseväel.
RKIK-i harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru ütles, et kaitsevägi soovib välilasketiire juurde eeskätt väeosade juurde.
Valdav osa kaitseinvesteeringute keskuse lasketiirudest asuvad praegu harjutusväljadel ehk siis väeosast kaugemal. Välilasketiirud, mis on kohe väeosa kõrval, asuvad praegu ainult Jõhvis ja Tapal.
Kui lasketiir on konkreetselt välja ehitatud väljaõpperajatis, siis laskeväli on olemuselt lage ala, kus saab samamoodi sihtmärkide pihta lasta ja laskeõpet läbi viia.
“Tõesti, harjutusväljade peal saab käia harjutamas relvadega laskmist, aga tihtipeale on relvaõppetunnid lühikesed. Kui sõdureid veetakse kaugele laskeväljale, siis see võtab nii palju aega ära. Selles mõttes oleks vaja tiire pigem väeosade lähedusse juurde,” rääkis Kalmaru.
Keeruline on tema sõnul olukord näiteks Paldiskis, kus üks tiir on sisuliselt ööpäevaringses kasutuses.
Lasketiirude rajamine edeneb vaevaliselt
Kuigi kaitsevägi sooviks lasketiire väeosade lähedusse juurde, ei ole lähiaastatel kaitseinvesteeringute keskusel plaanis neid siiski juurde rajada. Samamoodi ei tekkinud neid juurde ka eelmisel aastal.
“Välilasketiire konkreetselt ei ole plaanis lähiaastatel juurde rajada. Pigem rajame juurde suuri laskevälju,” rääkis Kalmaru.
Kalmaru sõnul peitub küsimus eeskätt rahas, ühe tiiru rajamine võib maksta sadu tuhandeid eurosid.
Kaitseliit plaanib küll aastatel 2026–2029 investeerida kuni viis miljonit eurot, kuid see raha läheb peamiselt olemasolevate tiirude laiendamiseks, mitte uute rajamiseks.
“Rohkem laskekohti, erinevaid käsitulirelvi, laskedistsipliine ja nii edasi,” ütles Purlau.
Järgmisel aastal on tema sõnul planeeritud Pärnumaa malevale rajada ka üks siselasketiir, aga see on mõeldud eeskätt õhk- ja spordirelvadele ehk siis väikekaliibrilistele relvadele.
Kaitseliidu laskurpealik ütles paar aastat tagasi ERR-ile, et eesmärk on, et igas malevas oleks lisaks sisetiirudele ka vähemalt üks välitiir, et kaitseliidu üksused saaksid teha oma väljaõpet. Margus Purlau ütles, et see eesmärk lähiaastatel siiski ei täitu.
Siseministeerium eralasketiirude rajamist tagant ei utsita
Vandeadvokaat Aku Sorainen on juhtinud tähelepanu, et Eesti on naaberriikidega võrreldes lasketiirude osas vaeslapse rollis. Näiteks aasta tagasi oli politsei andmetel Eestis lasketiire ja eratarbeks laskepaikasid politsei andmetel ainult 111. “Kui võrdleme naaberriikidega – Soome, Rootsi, Norra –, siis on näha, et isegi rahvaarvuga proportsionaalselt võrreldes on meil neid poole vähem kui näiteks Soomes,” rääkis ta.
Sorainen rääkis, et ka viimase aasta jooksul ei ole lasketiire tulnud juurde selles tempos, mida riigikaitse seisukohalt oleks vaja.
Kui kaitseministeerium vastutab lasketiirude rajamise eest enda haldusalas, siis nõuded lasketiirudele, mis on suunatud eeskätt tsiviilisikutele, on seadnud siseministeerium.
Siseministeeriumi relvapoliitika nõunik Rita Proosa tunnistas samuti, et lasketiire praegu Eestis piisavalt ei ole ning neid võiks olla rohkem. Ta ütles, et temale teadaolevalt on see number sama ka praegu, 2026. aastal. “Mõni lasketiir on kinni pandud, mõni on tulnud juurde, aga summa summarum on see suurusjärk sama,” rääkis ta.
Seda, miks lasketiire Eestisse juurde ei ole rajatud, siseministeerium aga analüüsinud ei ole.
“Ministeeriumi eesmärk ei ole kõiki tagant utsitada, et tuleks hästi palju lasketiirusid. Meie anname võimalused ja seame ette tingimused. Kui inimestel on soovi, tahtmist ja ressursse, siis mingeid takistusi me ei sea. See on meiepoolne toetus,” ütles Proosa.
Proosa ütles, et kui riik leiab, et peaks motiveerima rohkem lasketiirude rajamist, siis peaks tõenäoliselt seda kuidagi riiklikult soodustama, näiteks mõne toetusmehhanismi kaudu, kuid praegu siseministeerium midagi sellist välja ei ole töötamas.
Sorainen: riik peaks leevendama lasketiirude ehitamise turvanõudeid
Sorainen näeb ise ühe lahendusena lihtsamate ja odavamate 50-meetriste tiirude rajamist, mida saaksid oma maale teha ka eraisikud.
“Eestis on väga palju maaomanikke, kes oleksid omal kulul valmis rajama sellise lasketiiru. See oleks siis tema kontrollida, kes seal harjutamas käib. Maapiirkondades võiksid need ideaalsel kujul olla külaelanikud, jahimehed, kaitseliitlased ja need, kes harrastavad sportlaskmist,” rääkis Sorainen.
Endine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et üldjuhul vabatahtlikud ja eraisikud ei lähe laskma, kui tiir on tunnisõidu kaugusel. “Kui meil oleks inimeste elukohast kümne kilomeetri kaugusel 50 meetri lasketiir, kus saab lasta ka liikuvaid sihtmärke ja võib-olla sileraudset ehk õhusihtmärke, siis see kindlasti parandaks meie laskeoskust. Seda ka siis, kui räägime droonidest ja droonivastasest tegevusest,” lausus Herem.
50-meetriste tiirude rajamist takistavad Eestis Soraineni sõnul liialt ranged ohutusnõuded. Nimelt näeb kehtiv regulatsioon ette, et tiiru taga peab olema nelja meetri kõrgune tagavall, mis tähendab ehitajale umbes 60 veoautokoormatäit pinnast. Kui tagavall tohiks olla aga kolmemeetrine, siis väheneks materjalikulu poole võrra ja ka lasketiire oleks jõukohasem rajada, ütles ta.
Siseministeeriumi relvapoliitika nõunik Rita Proosa ütles, et ministeerium on Soraineni ettepaneku saanud kätte ning tegelikult plaaniti juba paar aastat tagasi lasketiirude nõudeid reguleeriv määrus üle vaadata. Eelmisest aastast on see määrus aga sahtlis oma järge ootamas, sest praegu tegeletakse eeskätt relvaseaduse muutmisega.
“Ilma täiendava tööjõuta ei ole puhtfüüsiliselt võimalik seda enne teist poolaastat ette võtta. Kui tööde prioriteedid muutuvad, on see teine küsimus, aga hetkel on põhikeskendumine ikkagi relvaseaduse muutmisele. Kui leitakse, et see on prioriteet, siis tuleb see varem ette võtta, aga hetkel ma ei näe kuidagi võimalust enne teist poolaastat,” rääkis Proosa.
Kaitseministeerium: kriisi- või sõjaolukorras on võimalik nõudeid leevendada
Kaitseministeeriumi pressiesindaja vastas kirjalikult, et lasketiirude ja väljaõppealade süsteem on Eestis rahuajal selline, et saaks toimuda planeeritud väljaõpe ning kaitseplaneerimises ei tähenda “lasketiirude piisavus” tingimata seda, et igal üksusel peaks olema oma eraldi lasketiir või et väljaõpet saaks teha igal ajal ja piiranguteta.
“Piisavus tähendab, et väljaõpe on korraldatud ajakavade, roteerimise ja koormuse jaotamise kaudu ning süsteem on tervikuna jätkusuutlik nii rahaliselt kui ka keskkonna ja ühiskonna vaates,” kirjutati kaitseministeeriumist.
“Viimastel aastatel on lasketiire ja väljaõppealasid ka järjepidevalt edasi arendatud, sealhulgas Piirsalu, Keskpolügooni, Kapasto, Metsniku, Eivere ja Muru piirkondades. Lisaks peaks lähiaastatel oluliselt koormust leevendama Nursipalu arendus. Töös on ka täiendava lasketiiru rajamine Pärnumaale. Lisaks püsitaristule kasutatakse väljaõppeks vajadusel ka teisi riigi- ja eramaid kokkuleppel maaomanikega, eelkõige suurõppuste ajal, nagu Siil ja Kevadtorm. Kriisi- või sõjaolukorras on võimalik nõudeid leevendada ning väljaõppevõimekust kiiresti laiendada,” lisas pressiesindaja.
Politsei soovib igasse regiooni kohaldatud lasketiire
Lisaks kaitseväele, kaitseliidu ja eraisikutele on tegelikult vajadus täiendavate lasketiirude järele ka politsei- ja piirivalveametil.
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo grupijuht Jaak Kiveste rääkis, et politseil pole praegu igas regioonis oma lasketiire, kus kõiki relvatüüpe harjutada ning treeninguteks tuleb leida võimalused partnerite juures.
“Alternatiivsete lasketiirude puhul on peamine mure hõivatus ehk nendesse on keerukas leida vabu aegu. Lisaks on lasketiirud väga erialapõhised ehk neid kasutavad näiteks jahiseltsid või sportlaskjad. Seetõttu ei saa neis teha politseitöö spetsiifilisi treeninguid. Näiteks ei saa neis teha kombineeritud laskmist liikuvast autost, meeskonnaga liikumist või mitmes suunas laskmist,” rääkis ta.
Kiveste ütles, et naaberriikides kasutavad politseinikud just nendele vajadustele kohaldatud lasketiire ja selles suunas liigub ka Eesti – esimene politsei taktikalist väljaõpet toetav taristu on plaanis ehitada Võrru. Seal saavad politseinikud lasta näiteks kolmes suunas kõigi nende kasutuses olevate relvadega, ühtlasi on seal ka matisaal kinnipidamistehnikate harjutamiseks.
“Ideaalis näeme vajadust sellise taristu järele igas regioonis. Siis saame harjutada näiteks lähidistantsilt laskmist eluruumides, relvakasutust sõiduki peatamisel või mitme patrulliga reageerimist ründe tõrjumisel. Need on elulised olukorrad, kus politsei relva kasutab, kuid tingimusi nende treenimiseks ei paku suures plaanis aga üksi meie enda või renditav lasketiir. Oma lasketiiru suur eelis on ka selles, et saame ökonoomsemalt tööaega planeerida ning sagedamini treenida,” rääkis ta.
Kaitseliit planeerib Pärnusse ka püstoli laskmise sisetiiru. Seda projekti kaasrahastab siseministeerium ning hoone valmides saavad seda kasutada ka politseinikud oma väljaõppeks ning treeninguteks. Politsei- ja piirivalveametil endal on viis lasketiiru – neist kolm Tallinnas, üks Tartus ja üks Rakveres.