Mõõdik nimega Toiduhindeks näitab, et olenemata aastanumbri vahetusest ei ole hinnaliikumised tarbijate korvis raugenud – hinnad kõiguvad endiselt üles ja alla.
Postimees võttis jaanuari esimesel täisnädalal taas ette Toiduhindeksi ning uuris, kuidas toidukaupade hinnad aasta jooksul muutunud on. Selleks võrreldi Toiduhindeksi 8. jaanuari tulemusi eelmise aasta sama kuupäevaga.
Uued andmed näitasid, et toidukaupade hinnad on aastaga tõusnud 5,7 protsenti. See on 0,5 protsendipunkti enam kui detsembri viimasel päeval tehtud mõõtmise puhul.
Uuel aastal veab aastast hinnatõusu endiselt jookide kategooria
Uuel aastal pole pilt muutunud – aastast hinnatõusu veab endiselt jookide kategooria, kuhu kuuluvad kohv, tee ja kakao. Nende hinnad on aastaga kerkinud 14,7 protsenti, mis on 0,7 protsendipunkti enam kui eelmisel mõõtmisel. See kinnitab arvamust, et hinnatõusu tempo kõigub üles-alla.
Aastasesse hinnakasvu annavad märkimisväärse panuse ka linnulihatooted, mille kallinemine ulatub 10,9 protsendini, kuid on võrreldes eelmise mõõtmisega püsinud stabiilne. Hinnatõusu toetavad ka munad ning värsked puu- ja köögiviljad: munade panus on 9,5 protsenti (eelmisel korral 8,6 protsenti) ning värskete puu- ja köögiviljade oma 9 protsenti, mis on 0,6 protsendipunkti vähem kui varem.
Aastasesse hinnakasvu on panustanud ka maiustused ja snäkid, kallinedes 8,3 protsenti, ning hoidised, mille hinnad on tõusnud 7,8 protsenti. Kusjuures tegemist on märkimisväärne kasvuga võrreldes eelmise korral mõõdetud 4,5 protsendiga. Juust ning pagari- ja kondiitritooted on kallinenud 6,3 protsenti, kalatooted 6 protsenti.
Piimatooted ja lihatooted on aastaga kallinenud vastavalt 5,8 ja 5 protsenti, suurim tõus on kuivainetel, mis on kallinenud 5,1 protsenti varasema 1,7 protsendi asemel. Kastmete, ketšupite ja sinepite hinnad on kasvanud 4,8 protsenti, valmistoidud 4,6 protsenti ja külmutatud tooted 4,5 protsenti. Jäätise hinnatõus ulatus 4 protsendini, mittealkohoolsete jookide 3,8 protsendini ja maitseainetel 3 protsenti.
Hinnapilt on kirju
Mõned kategooriad näitavad hoopis hinnalangust. Maailmaköögiga seotud tooted odavnesid aastaga ühe protsendi (eelmisel mõõtmisel sisuliselt muutust polnud). Toidurasvade ja õlide hinnad langesid 2,4 protsenti, mis erineb oluliselt varasemast 1,2-protsendilisest tõusust. Ka imikutoit odavnes, seekord 7 protsendi võrra, mis on ligikaudu sama kui varasem 7,2 protsenti.
Alkoholitooted on aastaga kallinenud mõõdukalt, hinnatõus jäi 1,7 protsendile, mis on aeglasem kui eelmisel mõõtmisel olnud 2,6 protsenti. Kokkuvõttes näitab see, et alkoholi hinnakasv on pidurdunud ja suurenemise tempo on aeglustunud.
Veini hinnad on tõusnud 2,5 protsenti, mis on veidi vähem kui varasem 3 protsenti. See tähendab, et veini hindade kasv on küll jätkunud, kuid võrreldes varasemaga on see pehmem ning tarbijatele vähem märgatav.
Õlu, siider ja muu lahja alkohol on kallinenud 1,3 protsenti, kange alkohol 0,6 protsenti. Mõlema kategooria hinnatõus on märgatavalt aeglasem kui eelmisel mõõtmisel, mis peegeldab hinnatõusu pidurdumist laiemas alkoholitoodete segmendis.
Mõned tooted on aastaga kallinenud eriti tugevalt, ületades enam kui veerandi hinnatõusu piirist. Sidrunid on kallinenud koguni 95,7 protsenti, järgneb kurgi hinnatõus 50,2 protsendiga ja arbuusi hinnad on aastaga kerkinud 46,6 protsenti. Sellised suured muutused mõjutavad märgatavalt tarbijate igapäevaseid ostukorve.
Ka värske loomaliha on märkimisväärselt kallinenud, hinnatõus ulatub 35,2 protsendini. Jahvatatud kohvi hind on aastaga kasvanud 32,4 protsenti ning kohvioad 27,2 protsenti, mis näitab, et ka igapäevased joogid on muutunud tunduvalt kallimaks.
Puuviljad ja maiustused on samuti kallinenud kiiresti. Õunte hind on aastaga tõusnud 31,2 protsenti, šokolaaditahvlid 30,1 protsenti ja hooajalised maiustused 28,1 protsenti. Kodune hakkliha (50:50) on kallinenud 27,5 protsenti, kuigi see on veidi vähem kui eelmisel mõõtmisel, kuid ikka oluliselt üle keskmise hinnatõusu.
Mõned tooted on aastaga aga oluliselt odavnenud. Oliivijääkõli hind on langenud 20,3 protsenti, mis on tugevam langus kui eelmisel mõõtmisel, mil hind langes 13,1 protsenti. Viinamarjad odavnesid 14,1 protsenti, võrreldes eelneva 22,3 protsendi langusega, ning laimi hind langes 13 protsenti varasema 21,7 protsendi asemel. Oliiviõli hinnad on langenud 10 protsenti, mis on oluliselt suurem langus kui eelmisel korral. Punase kalamarja hind on aastaga langenud 12,1 protsenti, kuid sellel tootel puudub eelneva mõõtmise võrdlus.
Ka köögiviljade ja õlide kategoorias on hinnalangus märkimisväärne. Lillkapsa hind on odavnenud 8,2 protsenti, rapsiõli 7,6 protsenti ning muu köögivili 5,9 protsenti. Imikutoit odavnes 7 protsenti, sarnaselt eelmisel mõõtmisel registreeritud 7,2 protsendiga. Alkoholivabad vahujoogid on odavnenud 8 protsenti, näidates langustrendi ka joogikategoorias.
Suupisted ja hooajalised puuviljad on samuti odavnenud. Magusad maisikrõpsud langesid 5,6 protsenti, tatar 5,1 protsenti ning pomel ja greip odavnesid vastavalt 5,3 ja 5 protsenti, mis on väiksem langus võrreldes varasemate mõõtmistega. Kõik need langused näitavad, et nii värsked tooted kui ka töödeldud suupisted on tarbijatele kergemini kättesaadavad.