Tallinna aastavahetuse veekriis näitas, et enamik veeta jäänutest polnud selleks isegi teoreetilises plaanis valmis. Poodides trügiti viieliitriste veepudelite järele ning üks kriisi kogenud inimene tunnistas, et pesi kalli mineraalveega nõusid.
Sotsiaalmeedias levivad videod näitavad, et veekriisi ajal varusid hankima saadetud leibkondade tugevamad esindajad tassisid poodidest välja üldjuhul kümme liitrit vett inimese kohta.
Instruktori sõnul on umbes sama kogus täiesti puhast ja joogikõlbulikku vett igas vetsuloputuskastis. Kiire reageerimise põhjuseks on teised pereliikmed. „Enne, kui mõni pereliige läheb ja harjumusest oma junnile vee peale tõmbab,“ selgitab Vaikre.
„Sõltuvalt tootjast on seal kuni 10 liitrit vett, mis taoliseks päevaseks seisakuks on juba täitsa tip-top kogus perega hakkama saamiseks. See on täiesti puhas vesi, mis tuleb joogiveetorustikust. ja see liigub ehk ei ole seisev vesi. Bakteritega see kokku ei puutu, sest teadupärast bakterid ülesvoolu ei liigu. Tegemist on täiesti puhta veega keraamilises anumas.“
Kortermajade torudes on suurel hulgal vett
„Kui loputuskast on tühi ja sa ei ela kortermaja kõige kõrgemal korrusel, pane vannile kork ette ja tee sooja ja külma vee kraan lahti,“ jätkab instruktor. „Suuremas kortermajas on tonnide kaupa puhast vett torustikus kinni. Kui ülemine naaber oma kraani lahti teeb, siis alumisel hakkab see vesi vanni jooksma, sest torustikust kaob vaakum. Kui sa elad näiteks üheksakordse maja esimesel korrusel, siis on sul veevarusid päris pikaks ajaks sealt torudest tulemas.“
Ta lisab, et vajadusel saab suurema kriisi puhul ka soojustrassi vee kasutusele võtta. „Selleks võiks ühistu tekitada võimekuse ehk küttetorustikule keldrisse kraani panna.
Tavalised kannufiltrid on üllatavalt tõhusad.
Soojustrassi vesi ei kõlba niisama puhastamata kujul juua. „Vee puhastamine on imelihtne. Vaja on tavalist veefiltrikannu, mõned filtrid varuks ja saad selle vee ka omale joodavaks muuta,“ selgitab ta. „Tavalised kannufiltrid on üllatavalt tõhusad. Ühe padruniga saab kuni 300–400 liitrit vett puhtaks. Isegi porilombi vee saab sellega joodavaks muuta, siis läheb filter muidugi kiiremini umbe.“
Hea puhta vee allikas on ka värskelt sadanud lumi. „See oleks üks mu esimesi valikuid. Külmkuivatatud puhas vesi! Aga linna saastunud õhk talletub sinna lumme loetud tundide vältel. Väljaspool linna on muidugi teine lugu, metsas võib ka päevi varem sadanud lume vett juua. Läbi veefiltri lastes saab sealtki joodava vee kätte. Lume sulatamise juures tuleb arvestada umbes üks kümnele ehk kümnest liitrist lumest saad sa ühe liitri vett.“
Meie looduses voolav vesi on üldjuhul joogikõlbulik
Lume kasutamine muutub tema sõnul probleemsemaks siis, kui kadunud on nii küte kui vool. „Kui ma toon näiteks 50 liitrit lund omale tuppa, siis ta sulab ju soojusvahetuse kaudu. Ehk et lumi küll sulab ära, aga samal ajal jahutan oluliselt oma eluruumi. Seetõttu ei pruugi lumi alati kõige parem lahendus olla.“
Vee puhul kehtib hästi lihtne reegel: vaatle, nuusuta, maitse.
Vaikre sõnul on 95% meie jõgedes ja ojades voolavast veest joogikõlbulik. Näiteks Pirita jõgi on piisavalt kiirevooluline. „Kui kellelgi on kahtlus, siis vee puhul kehtib hästi lihtne reegel: vaatle, nuusuta, maitse. Vesi on ju olemuselt puhas, värvitu, lõhnatu ja maitsetu vedelik. Paned vee täiesti kirkasse klaasi,kui see on täiesti läbipaistev, siis nuusutad, kui tal ka mingit lõhna ei ole, siis võtad väikese koguse suhu. Lased suus ringiratast käia, sest keelel on kõikjal erinevad maitseretseptorid. Seejärel sülitad välja ja jääd tajuma, et kas see tuleb mingi maitse esile. No kui ei tule, siis proovid. Jood pool klaasi ja ootad pool tundi. Kui põhja alt ära ei võta, kõhuvalu ei teki, siis võib seda vett juua ja kui mingil põhjusel on kahtlusi, siis jällegi läbi veepuhastuskannu või kaks minutit keeta.“
Miks kaks minutit? „Kõige hullemate haiguste pisikud on kõige tundlikumad kuuma suhtes. Ehk igasugused hepatiidid, ebola ja muud rasked nakkushaigused hävivad juba minutiga. Pikemat keetmist vajab näiteks viiruslik nohu, aga selle kätte pole keegi veel surnud,“ vastab instruktor.
Keetmine aitab tema sõnul ka sogast vett puhastada, sest jahtudes jaguneb see kolmeks – üleval hõljumid, keskel puhas vesi ja all on sadestused. „Valad ülemise veerandi koos hõljumiga minema, keskmise osa varud joomiseks ja viimase veerandi koos setetega viskad samuti ära,“ selgitab ta.
Kassiliiv päästab tehnilise vee tassimisest
Mida aga teha WC-potiga, kui see vajab loputamist? „Selleks pole mõtet tassida kuskilt kaugelt kümneid liitreid kahtlast vett tuppa. Varu omale koju pakk kassiliiva või turvast ja rull 30-liitriseid kilekotte. Tõstad prill-laua üles, paned kilekoti poti sisse, lased prill-laua alla, teed oma häda ära, viskad kassiliiva pihuga peale ja lased ülemise kaane kinni. Küll aru saad, millal kotile sõlm peale teha ja see välja viia,“ õpetab Vaikre.
Vee varumine kõikidest hädadest loomulikult ei päästa. „Viimase küsitluse järgi on 12 protsenti Eestis inimestest kriisikindlad, ehk et saavad seitse päeva täiesti ilma kõrvalise abita hakkama. Ülejäänud 88 protsenti elab valdavalt Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnus kortermajades,“ tõdeb Vaikre.
„Seetõttu soovitan esimese kriisivaruna hoida enda auto kütusepaaki täis, et liikuda sinna, kus on paremad ressursid. Paljudel on maavanaemad-tädid, suvilad ja muud kohad, kus on paremad võimalused kriisi üle elamiseks kui korteris.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (17)