Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnas, et kehtestatud keelud on vältimatud, sest Ukrainas Venemaa liidri Vladimir Putini nimel julmusi korda saatnud inimestel ei ole asja vabasse maailma. „Nende puhul pole kahtlustki, et tegemist on Euroopa-vaenulikult meelestatud isikutega,“ ütles Taro. „Neil on lahingukogemus, sõjaline väljaõpe ning sageli ka potentsiaalne varasem kuritegelik taust. Lisaks on nad psüühiliselt traumeeritud. Neist lähtuv oht ei ole teoreetiline – see hõlmab nii võimalikku Vene eriteenistuste ülesannete täitmist kui ka osalemist organiseeritud kuritegevuses.“
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik lisas, et need keelud on alles esimesed ja neid tuleb kindlasti veel. „Me anname selge signaali, et Ukrainas toimepandud kuritegudel ja vägivallal on pikaajalised ning reaalsed tagajärjed,“ lausus ta.
Kaasiku sõnul ei sündinud see samm üleöö. „Teema üle arutasime esimest korda laiemalt 2025. aasta suvel Eestis toimunud Põhja- ja Baltimaade siseministrite kohtumisel. Sealt edasi oleme küsimust korduvalt tõstatanud ja sisuliselt käsitlenud ka erinevates Euroopa Liidu formaadi aruteludes. Loodame, et Eesti algatusele järgnevad peagi ka teised riigid. Esmatähtis on luua ühtne Schengeni-ülene must nimekiri ning kehtestada keeld Schengeni viisade ja EL-i elamislubade väljastamiseks kõigile tuvastatud Venemaa eks-kombatantidele,“ rääkis Kaasik.
Venemaa relvastatud agressioonis on osalenud hinnanguliselt kuni 1,5 miljonit Venemaa kodanikku, kellest umbes 640 000 on jätkuvalt rindel.
Venemaal on vägivalla kasutamisega seotud tõsiste kuritegude koguarv 2025. aasta esimesel poolel saavutanud 15 aasta kõrgeima taseme, märkis ministeerium ning lisas, et registreeriti üle 333 000 sellise kuriteo ja osaliselt on see tõus seotud varem süüdimõistetud kurjategijate massilise tagasipöördumisega rindelt.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (24)