Tondiraba jäähalli juurde plaanitava tipptasemel ujula projekti on aastate jooksul tabanud mitmed tagasilöögid. 2019. aastast on olemas projekt, mille järgi valmiks koostöös erasektoriga lisaks tippsportlaste vajadusi täielikult rahuldavale ujulale ka spaakeskus. Paar kuud tagasi lõppes aga Tondiraba ujula arhitektuurikonkurss, mis keskendus just võimalikele sportujula arhitektuurilahendustele.
Kas varasem projekt on seega lõplikult kõrvale heidetud? Kui ehitus ühel hetkel algab, kas siis võetakse aluseks värske disainikonkursi võidutöö “Hõlje”? Millal üldse ehitus algab, kui linnavalitsus oli sunnitud tänavu investeeringute mahtu ligi 100 miljoni euro võrra vähendama?
“Kuna olümpiaujula on koalitsioonilepingus üks esimesi punkte spordi peatükkis, siis see on väga suur prioriteet. Me sel teemal eelarve mõttes liiga pikalt ei peatunud. See ei ole ohumärk, vaid pigem positiivne, sest keegi ei vaidlusta, et meil on ujulat väga vähe,” ütles Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmm Vikerraadio traditsioonilises spordisaates “Spordipühapäev”.
“Täna saan öelda, et nii nagu olime seda planeerinud, on ujula endiselt eelarves sees ja meil on plaan edasi liikuda. Kõik läheb täpselt nii nagu on plaanitud.”
Tallinna võimuliit tegi hiljuti otsuse eelarves investeeringute mahtu ligikaudu 100 miljoni euro võrra vähendada. Kuidas see otsus ujula projekti mõjutab? “Et eelarve oleks tasakaalus ja vastutustundlik, me tõesti peame investeeringutega kokku hoidma. Aga olümpiaujula õnneks nende objektide hulka praegusel hetkel ei lähe. Meil on täna laual kaks erinevat projekti, üks on niinimetatud varem projekt, mis vahepeal lükati sahtlisse ja teine on uus projekt,” ütles Haukanõmm.
“Millega täna töötame, ongi see, et nendest kahest projektist võtta parimad osad ja asuda projekteerima. Kuigi mõned aastad tagasi lootsime, et äkki 2027. aastal saavad meie ujujad poognaid tõmmata uues ujulas, siis kahjuks tänu vahepealsele pidurile seda ei ole. Aga loodetavasti ikkagi 2028-29 on see valmis,” ütles abilinnapea.
Monika Haukanõmm Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Idee olümpiastandarditele vastav ujula luua kerkis tegelikult juba aastaid tagasi. 2019. aastal väljakuulutatud projekti järgi oleks pidanud ehitus algama 2021. aastal ja lõppema 2025. aastal, aga koroonapandeemia nihutas ehitamist edasi. Nüüdseks on kätte jõudnud 2026. aasta ning isegi kopaga tehtud auku hüpata ei saa.
Oktoobris korraldati aga ujula hoonele arhitektuurivõistluse, mille võitis VNDL Arhitektuur OÜ kavandiga “Hõlje”. “Kui mõtleme 2019. aasta projekti peale, siis ei olnud tegemist ainult ujulaga, vaid suurema spordikompleksiga. Lisaks ujulale olid planeeritud erinevad pallimängusaalid, aga ka spaa. Selle eesmärk oli see, et ühest objektist, kui linn investeerib väga palju eelarvelisi vahendeid, saaksid kasu võimalikult paljud inimesed,” ütles Haukanõmm. “Loomulikult eelisjärjekorras, tahan rõhutada, oli ka 2019. aasta projekt ikkagi suunatud sellele, et meil tuleb olümpiaujula. Vahepealsed jutud, et seal tuleb ainult spaa ja ujujad on taha lükatud ei vast tõele.”
“Aeg on vahepeal ka edasi läinud, uus projekt on tõesti ainult ujula projekt. Seal pole teisi spordivõimalusi. Aga seal oli eeldus, et seda kõike on võimalik sinna kõrvale ehitama, see valmidus pidi olema.”
“Mõlemal projektil on oma tugevused ja oma nõrkused. Kuidas siis teha neist parim valik? Nii eelmise kui praeguse projekti puhul on põhifookus ujulal, et meie tipud saaksid harjutada, et meie koolid saaksid teha kehalise kasvatuse ja ujumise tunde, harrastajad saaksid. Seda ei tasu panna kahtluse alla,” jätkas abilinnapea. “Tegemist on väga suure projektiga ja linna eelarvelised vahendid ei ole lõputud. Meie soov on seda teha kõige vastutustundlikumal moel. Teeme seda koostöös erasektoriga ja iga-aastaseid ülalpidamis- ja halduskulusid tuleb projekteerida sellisel moel, et need oleks viidud miinimumi. Me ei taha olukorda, kus linnal on iga aasta eelarvel miljon-poolteist kohustuslikke ülalpidamiskulusid.”
Haukanõmme sõnul arvestati 2019. aastal kuluks 60 miljonit eurot, aga “Hõlje” läheks maksma vähemalt 25 miljonit. “See tähendab, et linn ja erasektor peavad koostööd tegema, et seda leida. Loomulikult on riigil keerulised ajad, aga ma ei välistaks ka koostööd riigiga. Need arutelud on ees, aga täna on linna poolne valmisolek sellega edasi minna ilma viivitusteta,” sõnas ta.
“Kui palju see lõpuks maksma läheb, kui palju tuleb erasektor kaasa? Keeruline öelda, aga maksumus on kindlasti 30-40-50 miljonit, mis on väga-väga kallis. Peame sellest tulenevalt tegema tarku valikuid.”
Ujumine on kerkinud Eestis üheks esialaks ning sportlased nagu Eneli Jefimova ja Ralf Tribuntsov on teinud suurepäraseid tulemusi. 2028. aastal lähevad nad Los Angelesesse suveolümpiamängudele medalisoosikutena, aga selleks võistluseks veel uues ujulas valmistuda ei saa.
“Pidades silmas õiget ja head eesmärki, siis meie oleme omalt poolt öelnud, et ei venita ja teeme nii kiiresti kui saame, sest meie ujujad on juba liiga kaua oodanud,” ütles Haukanõmm. “Ujulat ehitades-projekteerides on meie jaoks väga oluline, et seda saaksid kõik kasutada. Sealhulgas erivajadusega inimesed ja loomulikult meie parasportlased, sest meil on väga tugevad ujujad, kes käivad paralümpiamängudel ja on toonud meile medaleid. Ka neil peab olema selles ujulas koht, see peab olema mugav, loogiline, ligipääsetav ja kõigile linnaelanikele kasutatav.”
Ralf Tribuntsov ja Toni Meijel. Autor/allikas: Dmitrij Shestakov
Eesti ujumiskoondise peatreener Toni Meijel on optimistlik ja usub, et ehitus lähiaastatel ikkagi algab. “Lootused on olnud kõrged juba mõnda aega. Sportujumine on meedia tähelepanu all olnud, meil on hästi läinud ja ise loodame, et läheb veel paremini, kui tuleb taristut juurde,” ütles ta.
“Mõlemal projektil eristub sportujula eriliselt, ühes projektis on koos spaa ja muu osaga. Aga spaa jääb kõrvale niiehknaa. Mõlemas projektis on täitsa mõistlikud ja head treeningtingimused, aga küsimuse all on see, kui suurt võistlust seal korraldada saaks,” selgitas Meijel.
Ujumiskoondise peatreener tunnetab, et ujula on linna jaoks üks olulisemaid spordiobjekte “Täitsa adun seda, et liiga palju tahtes tuleb ka linnal kuskil sein ette. On ka muid spordiobjekte, mida on hädasti vaja teha. Me ei ole liiga nõudlikud või tänamatud, et minna oma nõudmistega lõpuni, aga treenimisvõimalus on prioriteet praegu,” ütles ta.
“Me oleme kannatanud päris pikalt, mitu põlvkonda ujujaid on treeninud nii, et lapsed näevad pikka ujulat korra-kaks aastas. Oleme pikalt oodanud ja ootame, kuni ta tuleb, aga LA-ks oma pika basseini treeninguid kas Kalevi basseinis või kuskil mujal. Brisbane 2032, kui see 2029. aasta jooksul valmib, siis sellele olümpiale sobiks hästi.”
Meijeli juhendatav Tribuntsov ja Jefimova, rääkimata veel mitmest maailma tasemel eestlasest, on samas ilma sellise olümpiaujulata ju tulemused ära teinud. Mida ütleb ujumiskoondise peatreener inimestele, kes küsivad talt, milleks seda üldse vaja on?
“Tulemusi hinnatakse pika basseini järgi. Meil eestlastel on pigem hästi läinud lühirajal, sest me treenime lühirajal. Et me saaks seada järgmist sammu ja kvaliteedis edasi minna ka pikal rajal. Kindlasti on vaja juurde pika raja ujulaid,” vastas ta.