Me vajame hädasti pädevaid kirurgilisi onkolooge, kes omavad eripädevust kasvajaoperatsioonide teostamisel, kirjutab dr Olav Tammik.
Vähktõve esinemissagedus maailmas kasvab. Kui 2022. aastal oli uusi haigusjuhtumeid 20 miljonit, siis prognooside kohaselt on 2050. aastal neid globaalselt juba 35 miljonit. Kiiresti kasvav ülemaailmne vähikoormus peegeldab nii elanikkonna vananemist ja kasvu kui ka muutusi inimeste kokkupuutes riskiteguritega, millest mitmed on seotud sotsiaalmajandusliku arenguga.
Olulised erinevused esinevad kõrge ja madala sissetulekuga riikide vahel. Eriti näitavad globaalsed hinnangud silmatorkavat ebavõrdsust rinnavähi puhul. Madala inimarengu indeksiga riikide naistel on 50 protsenti väiksem tõenäosus saada rinnavähi diagnoos kui kõrge inimarengu indeksiga riikide naistel, aga neil on palju suurem risk surra sellesse haigusesse hilise diagnoosimise ja kvaliteetse ravi puuduliku kättesaadavuse tõttu.
Arenenud riikides diagnoositakse 12 naisest ühel elu jooksul rinnavähk ning 71 naisest üks sureb selle tagajärjel. Seevastu madalama inimarengu indeksiga riikides diagnoositakse elu jooksul rinnavähk 27 naisest vaid ühel, kuid 48 diagnoositud naisest üks selle tagajärjel ka sureb.
Kuidas on lood Eestis?
Eestis diagnoositi 2023. aastal rekordiliselt palju vähijuhte. Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi meil 2023. aastal 9843 vähi esmajuhtu, neist meestel 5014 ja naistel 4829. Võrreldes 2017. aastaga, kui Eestis registreeriti 8779 uut vähi esmajuhtu, on haigestumus selle lühikese aja vältel tõusnud 1064 juhu võrra.
Vähidiagnooside sagenemise põhjuseks on tõenäoliselt nii rahvastiku vananemine, tervishoiusüsteemi taastumine pandeemia mõjudest kui ka sõeluuringutel osalemise kasv. Samas võime öelda, et Eesti väljavaated vähiravi tulemuste parandamiseks on head.
Meil on olemas Eesti vähitõrje tegevuskava selge eesmärgiga vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti. Hea tulemuse realiseerumiseks peaksime aga tõsiselt hakkama järgima tegevuskava nõudeid.
Kuidas siis täpsemalt?
Ligi 80 protsenti vähihaigetest vajab mingil hetkel kirurgilist sekkumist. Eesti haiglate kirurgilistes osakondades vajab aastas kasvaja tõttu ravi ligikaudu 5000 patsienti.
Me vajame hädasti pädevaid kirurgilisi onkolooge, kes omavad eripädevust kasvajaoperatsioonide teostamisel. Neid aga Eestis spetsiaalselt ette ei valmistata. Kirurgiliste erialade residentide koolitus ja ettevalmistus hõlmab viieaastase väljaõppe ajal üldkirurgidele kuus kuud ja günekoloogidele neli kuud praktiseerimist lihtsalt osakondades, kus teostatakse vähikirurgia protseduure. Puudub konkreetne vähikirurgia õppekava ja võimalus spetsialiseeruda onkokirurgiks.
Onkokirugiks saadakse tavaliselt üldresidentuurile lisaks kaheaastase eriresidentuuri läbimist. Selle käigus töötab onkokirurgiks spetsialiseeruv arst aasta kiiritus-keemiaravi osakonnas ning aasta spetsialiseeritud vähikirurgia osakonnas. Tulemuseks on saadav lisapädevus: kirurg onkoloog, onkogünekoloog.
Vähihaiged on raviperioodil äärmiselt haavatavad ja kirurgiline onkoloog peaks suutma töötada koos multidistsiplinaarsete meeskondadega, et arvestada patsientide isiklike vajaduste ja eelistustega ravi valikute tegemisel.
Kuna kirurgia on käsitööalane distsipliin, nõuab see praktilist koolitust. Onkoloog-kirurg peab omama tehnilisi oskusi, et teostada operatsioone ohutult ning saavutada vastuvõetavaid perioperatiivseid, lühi- ja pikaajalisi onkoloogilisi tulemusi.
“Kirurgia kunsti” omandamine on eluaegne protsess, mis põhineb pühendumusel, osavusel, intuitsioonil ja heal õpetamisel. Uute tehnikate arvu kiire kasvu ja uuenduslike instrumentide mitmekesisuse suurenemise tõttu peab pühendunud kirurgiline onkoloog pidevalt oma oskusi ja repertuaari ajakohastama.
Igal aastal avaldatakse maailmas ligi kaks miljonit kliinilist teadusartiklit. Meditsiinilised teadmised on kiires ja pidevas arengus. Kirurgilise onkoloogi kohustus on olla kursis praeguste ja uute teadmistega.
Tegelikkuses on kirurgiline onkoloogia nii kunst kui ka teadus. Praegu on see kõige tõhusam meetod vähihaigete ravimiseks. Onkokirurgia eriala on tunnustatud ametlikult Hollandis, Iirimaal, Poolas ja Türgis.
Meie meditsiin ja riik laiemalt vajab hädasti pädevaid kirurg-onkolooge. Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab hetkel üks ja Eestis ainus Euroopa Onkokirurgide Organisatsiooni poolt akrediteeritud vähikirurg. Vähioperatsioone teostavates osakondades kokku töötab ligikaudu viiskümmend kirurgi.
Vähihaigetele võimalikult parima ravi kättesaadavuseks on vajalik Eestis tunnustada kirurgilise onkoloogi lisaeriala. Eesti onkokirurgide akrediteerimiseks saame järgida Euroopa Onkokirurgide Organisatsiooni loodud koolituskava. Meil on loodud Eesti Kirurgilise Onkoloogia Ühing, mis kaasab paarkümmend vähikirurgiast sügavamalt huvitatuid kirurgi.
Onkoloogi lisapädevuse omistamiseks kirurgilistele erialadele, mis tegelevad vähipatsientide opereerimisega on vajalik sotsiaalministri määrus. Meie esmased pöördumised sotsiaalministri ja ministeeriumi tervishoiu arendusosakonna poole ootavad tagasisidet.
Töötame selle nimel, et vähipatsiendid võidaksid parima võimaliku kirurgilise eriarstiabi kättesaadavuse. Et Eesti riik võidaks tulevikuks onkokirurgide järjepideva järelkasvu ning kvaliteetsest ja tulemuslikust vähiravist saadava pikema elu ja parema elukvaliteediga rahva.