Mereinstituut hakkab uurima, kui palju püüavad harrastuskalurid Pärnu jõest välja koha. Lisaks uuritakse koha liikumist, toitumist ja paljunemist Pärnu jõe ja lahe piirkonnas laiemalt, sest kohavaru seis on kehv.
Pärnu jõe jää kannab ja harrastuskalurid on kohal.
Esmaspäeval jää peal olnud kalurid aga ütlesid, et kala hästi ei näkka.
“Täna ei ole väga hea päev. Me pole näinud, et keegi oleks saanud midagi suurt või et keegi oleks saanud palju kala. Palju on just väikeseid ahvenaid. Me tahame püüda suure koha,” rääkisid Arturs ja Robert, harrastuskalurid Lätist.
Ervin, harrastuskalur Tallinnast ütles, et kala on, kuid ei võta. “Kunagi ei tea, millal ta võtab. Täna ei ole veel midagi saanud,” sõnas ta.
“Hommikul midagi oli teinud siin meestel, aga praegu ei ole küll midagi head, väike ahven,” ütles Janec, harrastuskalur Pärnust.
Kuna viimastel aastatel on Pärnu jõkke tekkinud varasemast rohkem kala ja jõe peal võib näha palju harrastuskalureid, hakkab mereinstituut uurima, milline on harrastajate püügisurve kohakalale.
“Loeme teatud päevadel kalamehed kokku, misjärel viime jää läbi intervjuusid. Intervjuude käigus küsime harrastuskalastajatelt nende saakide kohta, nende püügiviiside kohta ja kõige selle tulemusel siis lõpuks üritame hinnata seda kalakogust, mida harrastuskalamehed terve kalapüügihooaja vältel Pärnu jõest välja püüavad,” rääkis mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Meris Rohtla.
Samal ajal, kui kohal läheb jões hästi, on koha arvukus Pärnu lahes vähenenud ja kutseliste kalurite saak väga väike. Seetõttu uuritakse pea neli aastat kestva uuringuga koha käitumist laiemalt – tema liikumist jõe ja lahe vahel, toitumist ja paljunemist.
“See põhjus, miks see kala nüüd jõkke on koondunud, on teadmata, seda pole lihtsalt uuritud,” märkis Rohtla. “On tekkinud uus olukord just seeläbi, et see, et selle kala paiknemine on muutunud. Ja kõige tipuks on meil siis ka veel see seis kohaga Pärnus, et tema arvukus on väga madal.”
Uuringu tulemuste põhjal annab mereinstituut regionaalministeeriumile soovitused kohavaru parandamiseks. Uuring läheb maksma üle poole miljoni euro.