Majandus- ja julgeolekuekspert Raivo Vare rääkis “Välisilma” stuudios USA välispoliitikast. Ta märkis, et USA üritab Venezuelas vältida Iraagis toimunu kordumist, kus pärast võimu kukutamist tekkis sõjaline äärmusrühmitus.
USA president Donald Trump lubas, et USA naftafirmad investeerivad Venezuelasse 100 miljardit, kuid naftafirmade juhid jäid selle kohapealt kõhklevaks.
Vare rääkis, et võimalikud summad küündivad kuni 180 miljardi dollarini, kuid investeerimine võtaks aega riigis valitseva olukorra tõttu aega. “Kõik on lastud natsionaliseerimiste, sotsialismi ja chavismi käte vahel,” märkis ta.
Samuti ootavad investorid prognoositavust ja stabiilsust, mis ei ole aga Venezuelas täna tagatud.
“See on väga keeruline ühiskond. See on miljon ruutkilomeetrit, 28 miljonit on sinna elanikke jäänud. Seal on väga erinevad piirkonnad, lõuna pool on inimestest täiesti lage, küll aga on džunglid ja mäed – partisanivõitluseks hästi sobivad,” rõhutas Vare.
Vare sõnul üritab USA vältida Iraagis toimunu kordamist, kui kõrvaldati diktaator Saddam Hussein koos sõja- ja valitsemisaparaadiga, kuid mille tagajärjel tekkis islamistliku äärmusorganisatsiooni Islamiriik (ISIS).
Pärast Venezuela diktaatori Nicolas Maduro kukutamist on USA asunud hõivama Venezuelaga seotud naftatankereid.
Seda, kas USA tegevus Venezuelast tulnud naftatankerite hõivamisel hõrendab ka Läänemerel tegutsevat varilaevastikku, on Vare sõnul veel vara öelda.
“Lootust on, seda enam, et Läänemerest väljudes nad peavad läbima Põhjamere ja selle puhul on nii ameeriklased näidanud, et nad on võimelised seda tegema. Brittidega tehti koostööd. Suurbritannias arutatakse just uut seadusandlust, mis võimaldaks arreteerimist põhjalikumalt ja tihedamalt teha. See igal juhul avaldab mingit mõju,” lausus Vare.
USA hõivas naftatankeri põgeneva Marinera.
“Mingitel andmetel oli tegu liikuva kassaaparaadiga Vene eriteenistuste jaoks maailmas,” märkis Vare. “See tähendab, et seal oli vajalik dokumentatsioon, erinevad ressursid, aparaadid ja muu taoline. See oli ka põhjus, miks rannakaitselaev jälitas seda kaheksasaja meetri kauguselt väga tähelepanelikult kogu selle aja. Nii et seal oli midagi muud veel ilmselgelt. See oli žest – see oli ka varilaevastiku suhtes žest –, aga see oli ka mingisuguses salajases sõjas ilmne žest.”
USA näitab ka üha suuremat huvi Gröönimaa hõivamise vastu.
“Gröönimaa probleem ja selle saamine Ameerika kätte on üleval juba 1868. aastast, kui USA riigisekretär esimest korda Kapitooliumil sellest rääkis. Tegelikult on see teema perioodiliselt üleval olnud. Ameeriklased on seal sees olnud Esimese maailmasõja ajal, Teise maailmasõja järel, ja neli baasi olid seal ka külma sõja ajal, millest üks on siiani alles,” rääkis Vare.
USA hoidis seal ka tuumarelva ning alates 1951. aastast on neil Taaniga leping, mis annab ameeriklastele Gröönimaal sõjalises mõttes väga suured vabadused.
USA president Donald Trump rääkis Gröönimaa hõivamisest ka oma valimiskampaania ajal. “See oli publiku hulgas väga populaarne,” täheldas Vare.
“Nüüd arutatakse, palju see maksma läheb. Taani paneb Gröönimaasse aastas umbes miljardi, ameeriklased kindlasti suudaksid rohkem maksta. Nad lubavad peo peale 50 000 elanikule 100 000 dollarit maksta,” lausus Vare.
Ühendriigid tunnevad Gröönimaa vastu huvi eelkõige julgeoleku ja maavarade pärast, märkis ta.