Kui koalitsioon plaanis kaughasartmängu maksu langetada 0,5 protsendipunkti aastas, siis muudetud seaduse kohaselt jäi kaughasartmäng seaduses üldse maksustamata ja vea avastas hasartmänguettevõtte jurist.
Veast seaduses teatas ERR-ile esmalt rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk (Isamaa), kes ütles, et teema oli arutamisel ka rahanduskomisjonis. “Õnnemängud ja kaughasartmängud on jäänud selle aasta maksudest välja, ehk need kasiinomängud, mida läbi interneti tehakse ei ole sel aastal maksustatud,” ütles Kokk.
Nimelt on hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse muutmise paragrahvis märgitud muu hulgas, et see muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud osavusmängu summast.
Sikkut: kultuur ja sport jäävadki nüüd loodetud lisatuludest ilma
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut (SDE) kritiseeris ERR-ile antud kommentaaris tehtud viga ning tõi välja, et uuest aastast on alanud maksutsirkus.
“Peaminister lubas maksufestivali lõppu, aga Eesti inimesed ilmselt ei oodanud, et algab maksutsirkus. Täna selgus, et kiirkorras ja väidetavalt poliitilise väljapressimise tulemusena sündinud hasartmängude maksuerand sai vigane. Nüüd juhtubki see, mida kardeti, et kultuur ja sport jäävad hoopis loodetud (lisa)tuludest ilma – seaduseks saanud “näpuviga” vabastab suure osa hasartmängudest maksu maksmisest,” ütles Sikkut.
Rahanduskomisjoni liige lisas, et peaminister Kristen Michal (RE) kaitses entusiastlikult veebikasiinode maksuerandit, kuigi tema erakonnakaaslanegi arvas, et tegu on aasta halvima seadusega.
“Nüüd on muidugi juba uus aasta ja tundub, et halbade otsuste tegemine läheb koalitsioonil hooga edasi. Tegemist oli vastuolulise seadusemuudatusega ja mured algasid mäletatavasti juba sellest, kuidas see maksuerand seaduseelnõuks vormus. Nimelt lobistas koalitsiooniläbirääkimistel seadust ju otse laua taga ka veebikasiinode esindaja ise. Hiljem hoiatas rahandusministeerium võimalike tulude laekumise vähenemise eest. Rahapesu andmebüroo kirjeldas kasvavaid rahapesuriske, sest keeruline on teha järelevalvet asutuste üle, mis füüsiliselt Eestis ei asu. Seepärast sotsiaaldemokraadid ka eelnõu ei toetanud,” lõpetas Sikkut.
Helme: tegu oli korruptiivse värdeelnõuga, mida ei saa toetada
EKRE esimees Martin Helme süüdistas oma sotsiaalmeedia postituses otseselt koalitsiooni.
“Tanel Tein ja Kadri Tali E200 käisid kõigilt riigikogu saadikutelt oma veebikasiinide maksualandamisele toetust lunimas. See oli ainus maks, mille puhul koalitsioon uskus teooriat, et kui sa maksu alandad, siis käive kasvab ja laekumine hoopis suureneb! Eelnõu pidi olema suur kultuuri lisaraha! Kõik, kes ei toeta, on matsidest kultuurivihkajad ja küllap väikest viisi ka putinistid…” lausus Helme.
“Tuleb aga välja, et väikese “näpuka” tõttu jääb sel aastal maks üldse laekumata. Maksualanduse asemel tehti maksuvabastus. Lisaraha asemel jääb hoopis seninegi 22 miljonit laekumata. Ja see ei ole mingi elektriaktsiis või kütuseaktsiis, mis nööritakse lihtsa töö- ja maainimese taskust. See on hasartmängu mängijatelt saadud raha. Või nüüd siis mitte saadud raha,” jätkas Helme.
“Mu meelest oleks vaja uurimisorganitel nüüd selgeks teha, kui palju sellest 22 miljonist pritsib tagasi Reformierakonna ja Eesti 200 poliitikutele ja tagatoalastele. Sest kui riigil jääb 22 miljonit saamata, siis kasiinodel jääb see raha nüüd üle. Keegi ei tee kellelegi 22 miljoni eurost kingitust, kui endale ka sealt midagi ei tule.
Ühtlasi tõi Helme välja endise rahandusministri Annely Akkermanni sõnad, kus too ütles enne valimisi, et riigirahandus on korras.
“Nüüd rahanduskomisjoni juhtiv Akkermann ütleb tema käe alt läbi käinud “näpuka” kohta, et “me kõik lugesime seda” ja mitte keegi “ei märganud”. Ütlen ausalt, mina ei lugenud, sest ma teadsin algusest saadik, et tegu on korruptiivse värdeelnõuga, mida ei saa toetada. Akkermann lubab, et teeme asja korda. Tore on. Aga kes eelarvesse laekumata raha oma taskust sinna ära maksab? Tanel Tein ja Kadri Tali kahe peale või kõik need saadikud, kes asja poolt hääletasid?,” lõpetas Helme.
Laats: see on hooletus, ülbus ja vastutusest kõrvalehiilimine
Keskerakonna aseesimees Lauri Laats nentis oma sotsiaalmeedias, et uus aasta on alanud erakordselt konarlikult.
“Kõigepealt tuli Eesti 200 minister välja algatusega maksustada ühistranspordi kasutamist lastel ja pensionäridel. Nüüd selgub aga, et skandaalses hasartmängumaksu seaduses on “näpukas”, mille tõttu jääb riigil sel aastal saamata ligi 10 miljonit eurot,” lausus Laats.
Laats tõi ka välja, et sama seadusega võttis Eesti 200 valitsuse pantvangi ja ähvardas riigieelarvet mitte toetada, kui seadus toetust ei saa.
“Tulemus? Maksukoormus kasvab kõige nõrgematele, riik jääb miljonitest ilma, vastutus hajub. Aga kes selle jama eest vastutab? Kindlasti mitte “näpuviga” ja kindlasti mitte abstraktne “süsteem”. Vastutavad see valitsus ja need 51 Riigikogu liiget, kes selle jama poolt hääletasid. Selline ei ole riigi juhtimine. See on hooletus, ülbus ja vastutusest kõrvalehiilimine ning arve esitatakse taas inimestele. Valijad näevad ja mälu on pikem kui üks kriis,” ütles Laats.