Eesti Kindlustusseltside Liit tegi riigile ettepaneku tõsta töötajate tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäär seniselt 400 eurolt 1200 euroni aastas. Kehtiv määr on püsinud muutumatuna 2018. aastast, samas kui tervishoiuteenuste hinnad on märgatavalt kasvanud.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Tuuli Pärenson selgitas, et ettepaneku ajendiks on majanduskeskkonna muutused. Arenguseire Keskuse andmetele tuginedes on eraisikute tervishoiukulud võrreldes 2010. aastaga kolmekordistunud.
“Kõige olulisem asi, mis on muutunud, on see, et hinnad on tõusnud. Hinnad on tõusnud kaks korda ja sõltuvalt, mida vaadata, mõnes valdkonnas isegi rohkem,” ütles Pärenson.
Liidu andmetel on Eesti leibkondade omaosalus tervishoiukuludes 20 kuni 25 protsenti, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikku 15 protsendi taset. Kuna maksuvaba piirmäär pole ajas kasvanud, kuid hüvitatavate teenuste ring on laienenud, peavad tööandjad ja töötajad tegema valikuid spordi ja raviteenuste vahel.
“Sinna alla mahuvad sportimine ja tervis ning sageli on nad üksteist välistavad sõltuvalt terviseseisundist. Ideaalis kataks see piirmäär ära mõlemad,” sõnas Pärenson.
Miks peaks aga riik ettepanekuga nõustuma? Pärensoni sõnul on tegemist kuluga, mida ettevõtja teeb vabatahtlikult, ning selle puudumine on riigile kulukam. Eestis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid katmata ravivajaduse näitajaid – ligi 13 protsenti elanikkonnast loobus 2023. aastal vajalikust arstiabist.
“Kui omaosalus on väiksem, siis tagajärjena läheb töötaja kiiremini arstile, saab kiiremini diagnoosi, saab kiiremini ravi. See on tegelikult rahvatervise eelis,” lausus Pärenson.
Liidu hinnangul saadaks piirmäära muutmata jätmine ettevõtjatele sõnumi, et riik ei pea tööandja panust töötajate tervisesse prioriteetseks.
“Kõige suurem mure on see, et riik annab signaali, et töötajate tervisesse panustamine ei ole oluline. Et ta ei ole sama oluline, kui ta oli aastal 2018, vaid on oluliselt vähem oluline, See signaal on võib-olla kurvastav. Ise usun, et me peaksime andma signaali, et see on hea viis, kuidas oma töötajatest hoolt kanda,” ütles ta veel.