„See korraldus on lõplik ja otsustav,“ teatas Trump sotsiaalmeedias, vahendab Reuters.
Iraani esindus ÜRO juures keeldus seda teadet Reutersile kommenteerimast. Juba niigi USA ränkade sanktsioonide all olev Iraan ekspordib suure osa oma naftast Hiinasse ning tema teised peamised kaubanduspartnerid on teiste hulgas Türgi, Iraak, Araabia Ühendemiraadid ja India.
Hiina saatkond Washingtonis kritiseeris Trumpi lähenemist, öeldes, et Hiina võtab tarvitusele kõik vajalikud meetmed oma huvide kaitseks ning on vastu mistahes ühepoolsetele sanktsioonidele.
Trump on hoiatanud Iraani juhte, et USA võib Iraani rünnata, kui julgeolekujõud avavad sealsete meeleavaldajate pihta tule.
USA-s baseeruv Inimõigusaktivistide Uudisteagentuur (HRANA) teatas, et on kindlaks teinud 646 inimese hukkumise Iraanis, kelle hulgas on 505 meeleavaldajat, 113 sõjaväelast ja julgeolekutöötajat ning seitse kõrvalseisjat. Samuti teatas HRANA, et uurib veel 579 surmajuhtumit.
Veel teatas HRANA, et alates meeleavalduste algusest 28. detsembril on kinni peetud 10 721 inimest.
Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles eile ajakirjanikele, et kuigi õhurünnakud on üks Trumpi jaoks avatud võimalustest, on diplomaatia alati presidendi jaoks esimene valik.
„Mida te Iraani režiimilt avalikult kuulete, on üsna erinev nendest sõnumitest, mis administratsioon saab eraviisiliselt, ja ma arvan, et president on huvitatud nende sõnumite uurimisest,“ ütles Leavitt.
Iraani välisminister Abbas Araghchi ütles, et Teheran uurib Washingtoni ettepanekuid, kuigi need ei sobi kokku USA ähvardustega.
„Suhtlemine [USA eriesindaja Steve] Witkoffi ja minu vahel jätkus enne ja pärast meeleavaldusi ja käib endiselt,“ ütles Araghchi Al Jazeerale.
USA välisministeerium soovitas USA kodanikel Iraanist maad mööda Armeenia või Türgi kaudu lahkuda.
Iraan süüdistab meeleavaldustes ametlikult USA sekkumist ning Iisraeli ja USA toetatud terroriste. Hukkunud meeleavaldajate arvu ei ole öeldud ja riigimeedia keskendub surmajuhtumitele julgeolekujõudude hulgas.
Informatsiooni saamist islamivabariigist takistab interneti pimendamine alates neljapäevast, kuigi mõnedel iraanlastel on endiselt ühendus Elon Muski Starlinki satelliiditeenuse abil.
Iraani luureministeerium teatas eile riigimeedias, et vahistas terroristide meeskondi, mis vastutavad režiimile ustavate paramilitaarsete vabatahtlike tapmise, mošeede süütamise ja sõjaväeobjektide ründamise eest.
Iraani parlamendi esimees Mohammad Baqer Qalibaf ütles eile Teherani Enqelabi väljakul suurele rahvahulgale, et iraanlased võitlevad neljal rindel: majandussõjas, psühholoogilises sõjas, sõjalises sõjas USA ja Iisraeli vastu ning nüüd sõjas terrorismi vastu.
Araghchi kuulutas eile, et olukord on täieliku kontrolli all, aga ütles, et alates meeleavalduste algusest on süüdatud 53 mošeed ja 180 kiirabiautot.
Šiiitliku vaimuliku juhtkonna, sõjaväe ega julgeolekujõudude hulgas ei ole meeleavalduste ulatusest hoolimata märgata lõhesid ja meeleavaldajatel ei ole keskset juhtkonda. Opositsioon on killustatud.
Trump peaks täna kohtuma Iraani asjus oma kõrgetasemelisemate nõuandjatega, ütles USA ametnik Reutersile. Ajalehe Wall Street Journal teatel on võimalikud sõjalised löögid, salajased küberrelvad, sanktsioonide laiendamine ja valitsusvastaste jõudude abistamine internetis.
Sõjaliste objektide ründamine võib riskantne olla, sest mõned neist võivad asuda tiheda asustusega kohtades.
Iraani 1979. aastal kukutatud viimase šahhi USA-s elav poeg Reza Pahlavi kutsus intervjuus CBS Newsile Trumpi kiiremini sekkuma.
Qalibaf hoiatas aga Washingtoni „valearvestuse“ eest.
„Öelgem selgelt: rünnaku korral Iraani vastu on okupeeritud territooriumid (Iisrael) ning ka USA baasid ja laevad meie legitiimsed sihtmärgid,“ ütles Qalibaf.
Iraan toibub aga endiselt eelmise aasta sõjast ja Iisrael tappis juunikuises sõjas ka mitmeid Iraani tippkomandöre.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)