Tallinna linnavõim kavandab tänavusteks investeeringuteks 196 miljonit eurot ning investeeringute teostamiseks on kavas kasutada laenu kuni 100 miljonit eurot, lausus Raudsepp.
“Me oleme selle väga selgelt ära piiritlenud, et mitte ennast Tallinnas lõhki laenata. Linna arvestuslik netovõlakoormus käesoleva aasta lõpuks kujuneb 38 protsendi kanti. Tartu linnas on see näiteks 62 protsenti ja seadus lubab 70 protsenti. Nii et me saame ütelda, et me ei laena ennast lõhki,” ütles linnapea.
Võrreldes mulluse eelarvega vähendab uus linnavõim investeeringute mahtu umbes 21 protsendi võrra; täpsustatud eelarvega ehk ellu viidud investeeringutega võrreldes umbes 18 protsendi võrra, lisas Raudsepp.
Investeeringute vähendamiseks vaadati kriitiliselt üle varasemad kulud ja projektid ning kriipsutati osa algatusi maha, ütles linnapea.
Näiteks loobuti linnamuuseumide avatud kogude hoone ehitusest, mis oleks maksma läinud 47 miljonit.
Kriitiliselt vaadati üle ka kõikvõimalikud väikesed projektid, mis otseselt linnaelanike huve ei teeni, ütles Raudsepp.
“Näiteks toodi lauale ka üks väike ettepanek Putukaväila kõrgepinge mastide säilitamiseks, et need renoveerida, kulutada sinna sadu tuhandeid ja säilitada need dekoratiivelementidena. Me ei pea seda linnaelanikele vajalikeks. Samuti oleme loobunud istikute linna istutamisest. Näiteks projekt, et igale sündinud lapsele istutatakse üks istik, mis maksab 650 eurot (istiku kohta). Minu hinnangul on see tänasel päeval tarbetu ja oleme suurendanud hoopis sünnitoetust sama summa võrra 1000 eurole,” lausus Raudsepp.
Ühistransporti kärped enamjaolt ei puuduta: jätkub tasuta ühistransport ning 40 akutrolli saabub sel aastal Tallinna. Nagu varem teada, loobub uus linnavõim aga Liivalaia tänava trammitee rajamisest.
“Liivalaia trammiprojekti sellisel kujul ei teostata, seda ei peeta mõistlikuks ja seda mitmel põhjusel. Ma isiklikult kahtlen sügavalt selles, et üks trammitee paralleelsena lähedal asuvale trammiteele üldse mingisugust efekti annaks. Pigem mõistlik oleks ikkagi see, kui trammiliin kusagile suunas pikeneks. Ja teiseks, mis on väga oluline – liikluse Liivalaia tänaval keeraks see trammitee ikka korralikult sassi. Me teeksime sinna suured ummikud ja seda ei saa lubada,” lausus Raudsepp.
Salme tänava rattateed kavandatud kujul ei tule
Võimuliit on üle vaadanud ka selle, kuhu rattateid ehitada, ütles Raudsepp.
“Kindlasti ehitame vähem. Jalgrattateed on vajalikud, jalgratas liikumisvahendina, hea ajaviitena, sportimise vahendina ja ka transpordivahendina on väga hea asi. Aga vale on ette kujutada seda, et jalgrattad tulevad suurel määral autosid asendama. Seda ei ole juhtunud, see on ideoloogiline, natuke utopistlik ettekujutus. Seetõttu oleme vaadanud ka üle, et missuguseid jalgrattateid ja kuhu ehitada,” lausus linnapea.
Näiteks on otsustatud, et Salme tänavale, me oleme otsustanud kavandatud ümberehitust mitte teha. “Me peame seda ideoloogiliseks kiusuks, kus inimesed ei pääse lõpuks oma koju ja ei saa kodus autot parkida. Salme tänaval jalgrattateed sellisel kujul, nagu varem plaanitud, ei tule,” ütles Raudsepp.
Kuid see ei tähenda, et jalgrattateid üldse enam ei ehitata, lisas ta.
“Aga oleme loobunud ideoloogilisest ettekujutusest, et jalgrattad tuleksid suurel määral autosid asendama ja pealinna autostumist piirama, seda ei juhtu,” ütles Raudsepp.
Osa kohti koondatakse, osa luuakse juurde
Uue linnavõimul on plaanis osa ametikohti Tallinna linnavalitsuses koondada. Lausalisi koondamisi siiski ei plaanita, ütles Raudsepp.
“Näiteks me ei pea vajalikuks tänasel päeval seda, et linn tegeleks iseseisva keskkonnapoliitikaga. See on tarbetu kulu ja üht-teist me vaatame loomulikult ringi koosseisudes. Mõnesse kohta jällegi ametikohti lisandub selle arvelt ehk need kohad, kus me otseselt tegeleme heakorra järelevalvega, hooldusteenuste järelevalvega sellel eesmärgil, et linn oleks paremas korras, puhtam ja turvalisem. Aga jah, tõmbame kokku ideoloogilisi ametikohti või funktsioone, kus me tegelikku vajadust linnakodaniku jaoks ei näe,” lausus Raudsepp.
Üle vaadatakse Tallinna strateegiakeskuse töökohad, kust tõenäoliselt koondatakse kümmekond ametikohta, lisas ta.
Tõusevad toetused peredele
Tallinna eelarves nähakse ette sünnitoetuse, ranitsatoetuse ja kool alguse toetuse tõstmise, ütles linnapea.
“Esimesse klassi astuja toetus tõuseb järgmisest õppeaastast 320 eurolt 500 euroni, teise või kõrgemasse klassi minevate laste õppeaasta alguse toetus 100 eurolt 150 euroni. Alates septembrist vabastatakse ka Tallinna lapsed lasteaia kohatasust. Niisamuti hakkab linn toetama kuni kolmeaastaste laste peresid, kelle laps on ajutiselt kodune,” lausus Raudsepp.
Õpetajate sajaeurone palgalisa tuleb ka, lisas ta.
Tallinna linnaeelarve maht on tänavu 1,32 miljardit eurot, mis on 14 miljonit rohkem kui mullune täpsustatud eelarve.