Selgusid Tartu 2025. aasta kultuurikandjate nominendid
Tartu Linnavalitsuse pressiteade
13. jaanuar 2026
/
Tartu Kultuurikandja 2025 komisjon valis 72 ettepaneku seast välja möödunud aasta enim mõju avaldanud kultuuritegijad. Tartu Kultuurikandja aunimetus on linna tunnustus Tartus tegutsevatele isikutele ja kollektiividele, kes on aasta jooksul saavutanud silmapaistvaid tulemusi kultuuri alal või andnud olulise panuse Tartu kultuurielu arengusse.
Kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakov tänas kõiki, kes esitasid kandidaate ja andsid sellega komisjonile võimaluse pidada laiapõhjalisi ning sisukaid arutelusid. „Kultuurikandja tunnustuse nominentide seas on alati keegi, kes üllatab värske ideega, ning keegi, kes hoiab traditsioone nii kindlalt, et loob nende najal väärika ja vankumatu vundamendi. 2025. aasta nominendid peegeldavad seda tasakaalu. Tartu linnas tegutsevad loojad, kes suudavad vaikselt ja märkamatult vormida suuri ideid, mis ühel hetkel panevad helisema kogu linna, ning organisatsioonid, kes teevad näiliselt võimatut iga päev. Allolev nimekiri on vaid jäämäe tipp energiast, mis linnas tegelikult pulbitseb,“ ütles Svetljakov.
Üheksas kategoorias valiti välja nominendid ning laureaadid selguvad 19. veebruaril toimuval tunnustussündmusel.
Aasta sündmuse tiitlile nomineeriti MTÜ Kolm Lindu korraldatud viie Tartu kammerkoori ühiskontsert “Veljo Tormis 95 | 110 helletust“, Tartu Uue Teatri lavastus “TAPTY1985. Laskumine orgu” ning Eesti rahvusteater Vanemuine lavastuse “Palve. Kummardus Arvo Pärdile” rahvusvaheline edu.
Aasta kultuuriorganisatsiooniks on nomineeritud Tartu Mänguasjamuuseum, Eesti rahvusteater Vanemuine ja Eesti Kirjanduse Selts.
Aasta kultuurikorraldajatena tõusevad esile Key Külaots (Estonian Fashion Festival), Lisanna Annus (Tartu Uus Teater) ning tandemina Mariann Raisma ja Kadri Kaljurand-Lipp (Tartu Ülikooli muuseum).
Aasta rahvakultuurikandja kategoorias teenisid nominatsiooni üldtantsupeo „Iseoma“ Tartu-Voore segarühmade liigijuht Aveli Asber, Reet Piiri pidev töö kogude, näituste ja hariduse vallas ning rahvamuusikapeo “Iseoma” loominguline juht Helin Pihlap.
Aasta looja kategoorias olid silmapaistvamad Tartu Uue Teatri loovjuht Ivar Põllu, lavastuse „Palavik“ autor ja lavastusdramaturg Priit Põldma ning isikunäituse „Tormid ja tungid“ autor Sirje Petersen.
Aasta noorte kultuurikandjatena püüdsid enim pilke N-20 Studio asutajad Birgit Peerna ja Helen-Mary Vartšun, koorimuusika eestvedaja Liis Rull ning luulekogu “Tsükkel“ autor Johanna Roos.
Aasta uustulnuka kategoorias märgati just neid ettevõtmisi: Eesti Rahva Kolahoov ERMi juures, KETT galerii ja Rühmitus Multinektar.
Aasta kultuurikajastajatena seati nominentideks Kaire Nurk, Virge Joamets ning Saara Liis Jõerand.
Aasta tehnilise toe kategoorias olid enim kiiduväärt Karel Kansvein, Rene Liivamägi ja Rello Lääts.
Kultuurikandjad valis sel korral välja komisjon koosseisus: kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakov, avalike suhete osakonna juhataja Kadri Lees, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Peeter Talvistu, Heino Elleri Muusikakooli direktor Kadri Leivategija, kultuurinõunik Astrid Hallik, Tartu Ülikooli teatriteaduse professor Anneli Saro, TYPA juhataja Ello Varjas, Tartu linnakirjanik 2024 Maarja Pärtna ning Stencibility festivali asutaja ja eestvedaja Sirla.
Viimati muudetud 13.01.2026