Samasooline seksuaalkäitumine on primaatide seas üldlevinud. See aitab neil tugevdada omavahelisi sidemeid ning tulla toime karmide keskkonnaolude ja sotsiaalsete pingetega, kirjutavad Londoni Imperial College’i teadlased värskes uuringus.
Teadustöö tarbeks analüüsisid uurijad sadade erinevate primaadiliikide kohta kogutud andmeid. Uuringuga lükkasid nad ümber levinud arusaama, nagu oleks samasooline seksuaalkäitumine loomariigis juhuslik, haruldane või omane vaid loomaaialoomadele. Teadustöö kaasautori Londoni Imperial College’i professori Vincent Savolaineni sõnul on see osa primaatide normaalsest sotsiaalelust, vahendavad The Guardian ja Nature News.
Töörühm töötas uuringu tarvis läbi 491 liiki puudutava teaduskirjanduse ja täheldas samasoolist seksuaalkäitumist 59 liigi esindajate puhul. Teiste seas paistsid oma seksuaalelu poolest silma šimpansid, makaagid ja mägigorillad. Korduv ja väljakujunenud samasooline seksuaalkäitumine iseloomustas 23 liiki. Vaatlejad olid nende puhul näiteks täheldanud, kuidas loomad üksteisele selga ronisid, suguelundeid katsusid ja suuseksi.
Karm keskkond ja hierarhia
Uuringu autorid seostasid seksuaalkäitumise sagedust konkreetsete keskkonnatingimustega. Analüüsist selgus, et sagedamini nägi sellist käitumist nende liikide puhul, kes elavad kuivemas keskkonnas, kus napib toitu ja muid ressursse ning peavad jahti kiskjad. Uuringu juhtivautori Chloe Coxshalli sõnul eristubki nende lähenemine varasematest samalaadsetest teadustöödest selle poolest, et see keskendus pärilikkuse asemel keskkonnamõjude hindamisele.
Lisaks keskkonnale mängib aga rolli ka liigisisene sotsiaalne struktuur. Teadlased leidsid, et samasooline seksuaalkäitumine on enam levinud keerukates sotsiaalsetes süsteemides ja hierarhiates elavate liikidel seas. Samuti esines seda sagedamini liikide hulgas, kelle isased ja emased esindajad on erineva suurusega ning kelle eluiga on pikem.
Vincent Savolainen selgitas, et samasooline seksuaalkäitumine on seda praktiseerivate liikide jaoks sidusust loov mehhanism. See tugevdab loomade vahelisi suhteid, vähendab pingeid ja agressiivsust ning võimaldab liigil oma elukeskkonnas paremini hakkama saada.
Näiteks täheldati jahedama kliimaga kohastunud kuld-ninahvide (Rhinopithecus roxellana) puhul, et samasooline seksuaalkäitumine esineb sageli koos vastastikuse sugemisega, mis on samuti oluline isendite vaheliste suhete tugevdamiseks.
Käitumine võib suurendada sigimisedu
Primaatide käitumise ilmestamiseks tõi töörühm uuringus näitena Puerto Ricos elava reesusmakaakide (Macaca mulatta) koloonia, mida Savolainen koos kolleegidega kolme aasta vältel jälgis. Andmetest johtus, et isaste omavaheline seksuaalkäitumine oli osa nende tavapärasest elust ja seotud suurema sigimiseduga. Teadlased põhjendasid seda sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevnemisega. Isased makaagid nii võitlevad kui ka seksivad koos, mis võib omakorda anda neile parema ligipääsu emastele.
Bonobode ehk kääbusšimpansite puhul oletavad teadlased, et sage samasooline seksuaalkäitumine toetab neid pikaajaliste ehk aastakümnete pikkuste sotsiaalse suhete hoidmisel.
Walesi Bangori Ülikooli evolutsiooniantropoloog Isabelle Winder, kes uuringus ei osalenud, tunnustas teadustöö lähenemist. Winderi hinnangul on uuring teedrajav, kuna illustreeris, et ka metsloomade puhul saab harvaesinevaid käitumisviise süsteemselt uurida. Tema hinnangul oleks sama meetodit võimalik kasutada ka näiteks leina ja tööriistakasutuse uurimiseks.
Võrdlused inimestega
Ehkkki uuring käsitles inimese evolutsioonilisi sugulasi, hoiatasid teadlased, et tulemusi ei saa kasutada sirgjooneliselt inimühiskonnas toimuva seletamiseks. Nimelt on inimeste seksuaalne sättumus ja identiteet märksa keerukamad. Inimest mõjutavad paljud tegurid, mis eristavad meid teistest loomadest, mistõttu on otsesed võrdlused ja üldistused alati probleemsed.
Autorid märkisid, et inimeste puhul ei pruugi sarnaseid mustreid põhjustada toidunappus või jäik sotsiaalne hierarhia, vaid pigem tänapäevane elukorraldus. Muu hulgas nentisid nad, et inimeste elu on nii psühholoogiliselt kui ka sotsiaalselt stressirikkam, mida nende käitumismustritega vähenada üritatakse.
Samuti viitasid nad nn hüpergüünia hüpoteesile. Naiste sotsiaalset edukust parandavad geenivariandid võivad olla meeste puhul paiguti seotud samasoolise seksuaalse eelistusega. Samas on naiste eelis piisavalt suur, et variant elanikkonnast ei kaoks. Viimaks pakkusid nad välja, et nooremad põlvkonnad pööravad seksuaalsele fluiidsusele ja biseksuaalsusele rohkem tähelepanu just pingelisemaks muutunud maailma tõttu.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Ecology & Evolution.