Maailmapoliitika professori Teivo Teivaneni sõnul on Gröönimaa olukorra tõsiseks muutumine muutnud Soome riigijuhtide suhtumist USA-sse.
Stubb ütles nädal tagasi, et „aasta tagasi ei oleks keegi uskunud, et sellist arutelu“ tuleb Gröönimaa staatuse üle pidada.
Teivanen peab seda Stubbi avaldust kummaliseks, sest Trump ähvardas Gröönimaad rünnata pea täpselt aasta tagasi.
Teivanen ütles, et on aasta jooksul kuulnud Põhjamaade kohtumistel naljatamist Stubbi ja Trumpi märtsikuise golfimängu üle.
„Poliitikud ja ametnikud, kellele Stubb üldiselt meeldib, naersid väheke selle üle, et samal ajal kui Stubb mängib Trumpiga golfi ja müüb talle jäämurdjaid, loobib Trump sõjalisi ähvardusi teise Põhjamaa vastu,“ ütles Teivanen.
Põhjamaades pidasid mõned seda golfimängu teatavaks „iluveaks“ Stubbi tegevuses, märkis Teivanen, kelle hinnangul oleks Stubbil Gröönimaa olukorra tõsiseks muutumise tõttu nüüd keerulisem golfivarustuses Trumpi kõrval seista, samal ajal, kui viimane räägib oma kavatsustest saare vastu.
Kommunikatsioonibüroo Kreabi tegevjuht ja Helsingi aselinnavolinik Mikael Jungner väitis laupäeval, et Stubbi ja Trumpi erisuhted on katkenud.
Välispoliitikaeksperdi Henri Vanhaneni sõnul läheb Jungner oma tõlgenduses liiga kaugele, sest avalikkuse ees ei ole olnud näha märke Stubbi ja Trumpi suhete jahenemise kohta.
„Soome on saanud ajalooliselt otsese ja lähedase liini Ühendriikide presidendi juurde ja Valgesse Majja. Mauno Koivistol ja George H. W. Bushil oli mõningast kirjavahetust, aga see ei vasta samale lähedusele ja tasemele,“ ütles Vanhanen. „Keemiad tunduvad eriliselt lähedaste ja toimivatena. Ma ei hakkaks ütlema, et suhted oleksid selgelt halvemas suunas läinud ja katkenud.“
Jungneri sõnul toimus suhete katkemine pärast seda, kui Saksa ajakiri Der Spiegel teatas detsembris, et Stubb hoiatas Euroopa liidreid, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei tohi jääda „nende tüüpidega“ ehk USA läbirääkijatega üksi.
Jungner tõi esile, et pärast seda tühistas Stubb oma reisi USA-sse ja USA lahkus Helsingis asuvast hübriidoivakeskusest.
„Stubbi reisi tühistamine oli seotud Berliini kohtumisega, kus ta kohtus keskses rollis Ühendriikide esindajatega. Mulle tundus, et tehti valik selle kohta, mis oli sel hetkel Soome ajakasutuse ja huvide seisukohalt kriitilisem. Stubbil ei olnud minu arusaamise järgi ka Trumpiga kohtumist Texases kokku lepitud,“ ütles Vanhanen.
Iltalehti küsis, kas Trump on üldse enam huvitatud Ukraina rahuläbirääkimistest või on tähelepanu juba mujal.
„Ühendriigid on suurriik, mille mõjuvõim paistab sellist tüüpi pööretes ja kriisides vältimatult. See ei räägi sellest, et Ühendriigid oleksid Ukrainast vähem huvitatud, vaid et maailmas toimub praegu palju sellist, mida Ühendriigid tunnevad olevat oma huvides mõjutada,“ ütles Vanhanen.
Teivanen ei oska teha järeldust, nagu oleks Trump Stubbi vähem hindama hakanud.
Soome riigijuhtide viis USA-st rääkida näib olevat siiski muutunud, leiab Teivanen. Tema sõnul on Soome juhtkond vältinud Trumpi solvavaid avaldusi, aga nüüd on toon hakanud teravnema.
„Stubbi jutust paistis eelmisel nädalal läbi ärritus mõnede USA administratsiooni joote vastu,“ ütles Teivanen.
Stubb ütles otse, et talle ei meeldinud Trumpi lähiringkonda kuuluva nõuniku Stephen Milleri intervjuu, milles too ütles, et kui USA tahab Gröönimaad, et hakka keegi segama.
Teivaneni sõnul mõtles Soome juhtkond varem, et kuigi USA tegevus tekitab muret, on Soome riikliku julgeoleku seisukohast parem hoida möla maas. Nüüd on aga nii Soome kui ka teised Põhjamaad Teivaneni sõnul leidnud, et USA ähvardustele tuleb veidi otsesemalt vastu astuda.
Põhjus on ilmselt Gröönimaa.
„Venezuela tegi kuidagi selgeks, et vana võibki tõsiselt mõelda, mida ütleb,“ märkis Teivanen.
Teivaneni sõnul valib Soome juhtkond endiselt väga hoolikalt sõnu. Välisminister Elina Valtoneni jutust tuleb kriitikat USA suhtes otsida samamoodi ridade vahelt, nagu uurijad otsisid varem Soome juhtide avaldustustest ettevaatlikku kriitikat Nõukogude Liidu kohta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)