„Neeme Päästeselts on tegutsenud 16 aastat abikauges piirkonnas ja sõna otseses mõttes õues. Depoohoone projekt on 100% valmis, aga ehituseks raha ei ole. Üsna kurb on lugeda, et miljonid lasti jälle riigi poolt korstnasse. Inimlik eksitus eksole,“ kirjutas selts oma Facebooki kontol.
„Kolmest päästeautost on üks maha kantud, teine läheb maha kandmisele sel aastal, jääb veel 51 aasta vanune paakauto. Ilmastik teeb kahjuks oma töö.“
Postituse teinud komandopealik Martin Mäemets sõnas Delfile, et kuigi tegu on abikauge piirkonnaga ((kutselistel päästjatel võtab kohalejõudmine enam kui 15 minutit), saavad nad hoone puudumise tõttu valves olla vaid kuus kuud aastas. „Kui oma hoonet pole, on ka vabatahtlikel päästjatel motivatsioon nullilähedane, sest kõik on keerulisem ja lisaks tehnikale ei kesta sedasi ka varustus.“
Neeme vabatahtlikud pole ainsad, kes on sunnitud lageda taeva all tegutsema. Samas olukorras on näiteks Tõdva vabatahtlikud päästjad, kelle ruumide üürileandja ootamatult välja tõstis. Kurioossel kombel loeti üürilepingu lõpetamise aluseks tuleohutusnõuetele mittevastavus komando ruumides. Mingil põhjusel ei aidanud siin ka päästjate endi tellitud ekspertiis, mis tõestas vastupidist. „Alates 13. juunist 2025 oleme ilma oma hooneta,“ sõnas Tõdva päästekomando juht Peeter Mahon. Ka nemad võtsid end üle pika aja sügisel valvest maha ja talvel nokitsevad autode kallal.
Mahoni sõnul on probleem laiem ja sellega tuleks tegeleda: „Olen pakkunud välja, et olukorda võiks kaardistada valgusfoori põhimõttel. Need vabatahtlike komandod, kes on oma ruumides, on rohelised. Kõik, kes on kohaliku omavalitsuse ruumides, on kollased. Ja kõik, kes tegutsevad rendipinnal, on automaatselt punased, sest nagu meie puhul näha, lepingu võib alati kuue kuu jooksul üles öelda.“
Kui palju raha vaja läheb? „Minimaalne tingimus on see, et ruumid võiks olla vähemalt kahele autole, kus oleks võimalik teha remonti ja meeskonnaruumid, et mehed saaks kohapeal ööbida. Oleme omavahel arutanud, et kõige lihtsam, vundamendiga ja sandwich-paneelidest projekt läheks maksma umbes 60 kuni 120 tuhat eurot,“ kirjeldas Mahon.
Neeme päästjatel oleks ehitamine kallim, sest tehtud on põhjalikum projekt. „Et saaks tehnika katuse alla, läheks vaja 400 000 eurot pluss käibemaks,“ selgitas Mäemets.
Nii Tõdva kui Neeme komandojuhid räägivad justkui ühest suust, et tänases julgeolekuolukorras oleks hoone juurde vaja ka elanikkonnakaitsega seotud ruume. Põhiliselt tuuakse välja kerksuskeskuse vajadus. Kerksuskeskus on kohalik hoone, ruum või muu koht, kus inimene saab kriisi ajal infot, nõu ja abi. Ukraina näitel tahavad inimesed kerksuskeskuses peamiselt infot, telefonid laadida, puhata ja vett. Lisaks võiks seal olla tualettruum, toit, esmaabivahendid, wifi võimekus, raadio/televiisor ja lastenurk.
Mehed püüavad end kursis hoida kõikvõimalike taotlusvoorudega, et raha kas või pisku kaupa kätte saada. Seega, abikauge pääste ja valmisolek kriisideks sõltub mitmes kogukonnas tubli kohaliku mehe või naise pealehakkamisest ja taotluste kirjutamise oskusest. Erinevalt riigikogust ei läheks päästehoone toetustaotluses hooletusviga ilmselt läbi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (62)