Septembris on haridusministeeriumi postkasti saabunud ridamisi kirju koolidelt, kellel on hulk küsimusi põhikooli lõpetamise uue korra kohta.
Paikuse kooli õppejuht Angela Taggo tõi välja, et senine info on olnud vastuoluline. Riikliku õppekava kohaselt võib õpilane lõpetada põhikooli kuni kahe mitterahuldava hindega, kui lapsevanem teeb selleks kirjaliku avalduse ja õppenõukogu otsustab lõpetamise.
Selgust pole aga selles, mis saab siis, kui lapsevanem avaldust ei tee – kas õpilane ei saa siis lõpetada?
“EHIS (Eesti hariduse infosüsteem – toim) ei luba ju väljastada lõputunnistust, kui õpilasel on näiteks kahes aines aastahinne mitterahuldav ja lisaks veel matemaatikaeksam alla 50 protsendi. Kas sellisel juhul lõpetab õpilane kooli valge tunnistusega ja liigub edasi järgmisse etappi? Jääb klassikursust kordama? Millise otsuse peab seejuures tegema õppenõukogu?” loetles Taggo tekkinud küsimusi.
Paide Hammerbecki põhikooli õpetaja Lorina Kukk tõi välja olukorra, kus õpilane on lõpueksami päeval haige või ei saa mõnel muul mõjuval põhjusel eksamil osaleda. Järeleksameid enam ei tehta ja seega tekib küsimus, kuidas selline noor põhikooli lõpetab.
Türi põhikooli õppejuht Sirle Võtti juhtis tähelepanu vastuolule, et kui infotunnis ja infokirjas on minister koolidele teada andnud, et järeleksameid põhikoolis enam tegema ei pea, siis 2026. aasta eristuskirjades on järeleksamid jätkuvalt sees.
“Samas ütleb põhikooli riiklik õppekava, et eksamid peavad olema sooritatud vähemalt 50 protsenti ja põhikooli saab lõpetada vanema avalduse alusel kuni kahe puudulikuga. Kui aga õpilasel on aastahinnetes kaks puudulikku ja eksamid tulevad alla 50 protsendi, kas ta siis ikka lõpetab?” küsis Võtti.
Omavalitsus ei tea, kuhu murelapsed edasi õppima suunata
Eraldi probleem on neis paigus, kus kohalikul omavalitsusel ei ole ühtki allasutust, mis pakuks kesk- või kutseharidust. Üks selliseid kohti on Rakvere.
“Me ei saa ju kohustada riigi pidamisel olevaid asutusi võtma vastu õpilasi, kes on omandanud põhihariduse, kuid pole pääsenud õppima järgmisse haridusastmesse?” tõi Rakvere hariduse peaspetsialist Jane Palu välja.
Lisaks tekitab tema sõnul küsimusi ka see, kuidas tagada õppimiskohustuse täitmine noore puhul, kes on näiteks kuuendas klassis kooli pooleli jätnud, kuid on alla 18-aastane.
“Lääne-Virumaal puudub võimalus ka mittestatsionaarset õpet saada inimestel, kes pole lõpetanud seitsmendat klassi,” lausus Palu ja soovis teada, kus Eestis üldse sellised inimesed niisugust õpet saavad.
Viljandi kesklinna kooli direktor Lea Vendik ütles ERR-ile, et üldiselt on seni kooli pooleli jätnud need, kes on saanud 17-aastaseks ja enne selle vanuse täitumist on neid ikka taga aetud ja kuskile õppima suunatud.
“Kuna seadus jõustus ja veel pole möödas ühtki aastaringi, kevadet, siis ei tea, kuidas täpselt läheb, aga kui õppimiskohustus oli 17. eluaastani, läksid koolist noored ära alles siis, kui vanus oli 17. Läksid lapsevanema avaldusel – kes tööle, kes täiskasvanute gümnaasiumisse. Täna ei võta ükski kool vastu ilma põhikooli lõputunnistuseta, selleks peab olema 18. Kuidas see toimuma hakkab, puudub praegu kogemus,” tõdes koolijuht.
Vendiku sõnul käis haridusministeeriumi esindaja Viljandi linnavalitsuses uut seadusandlust tutvustamas, kuid teravamatele küsimustele ei osanud temagi vastata.
“Seadus on välja antud, aga mismoodi tavaelus see toimuma hakkab, ei oska keegi öelda, enne kui tulevad olukorrad ja kogemused,” lisas ta.
Paikuse kooli õppejuht Angela Taggo palus, et haridusministeerium edastaks koolile täpsed lõpetamise reeglid tuleval kevadel ja tõdes, et ilma selgete juhisteta on keeruline nii koolidel kui ka lapsevanematel.
Selgust pole ka ministeeriumil
Paraku ei ole täit selgust ka haridusministeeriumil. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Elo Eesmäe ütles ERR-ile, et muudatusi puudutavad eelnõud ei ole veel valmis, vaid saadeti alles eelmisel nädalal kooskõlastusringile, mille tagasiside andmise tähtaeg on oktoobri keskpaigas.
Põhikooli lõpetamise tingimused sõltuvad Eesmäe sõnul nende eelnõude menetlemisest.
Muudatuste aluseks on Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileping ning sellest nähtub, et kõik noored peavad saama võimaluse omandada pärast põhiharidust kutse- või keskharidus ning alates 2026. aasta kevadest kaotatakse koolidele kohustus järeleksameid teha.
“Muutmiskavatsuste jõustumisel 2026. aasta kevadel põhikooli lõpetajad korduseksamit tegema ei pea. Eksam sooritatakse vastavas õppeaines ühe korra ja saadud tulemusega lõpetatakse põhikool ning astutakse sisse keskharidustaseme õppesse. Kui mõjuval põhjusel riiklikul eksamil ei osaletud, tuleb sooritada koolieksam sarnaselt seni kehtivale korrale,” selgitas Eesmäe.
Ka haridusministeeriumi õppekava ja-vara valdkonna nõunik Valdek Rohtma jagas ühe kooli järelepärimisele vastates infoallikana valitsuse tööplaani, viidates sellele, et riiklikesse õppekavadesse muudatuste sisse viimise eelnõud on alles koostamisel, nagu ka määrus, milles järeleksam maha võetakse.
“Koolieksam jääb, sest mõjuval põhjusel riiklikult eksamist puudujatel peab see võimalus olema. Samuti on koolieksam lihtsustatud õppekaval õppijatel,” lisas Rohtma.
Varem kehtis koolikohustus kuni lapse 17-aastaseks saamiseni või põhihariduse omandamiseni. Mullu detsembris riigikogus heaks kiidetud muudatuste paketiga tõsteti õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni.