Valitsus kiitis esmaspäeval e-istungil heaks eelnõu, millega saab oluliselt kiirendada riigikaitseks hädavajalike ehitiste rajamist. Võrreldes kaitseministeeriumi algse plaaniga muudeti eelnõus kohtutele pandud vaidluste lahendamise tähtaega, samas sai kogu muudatuste pakett tähtaja kuus aastat.
Riigikaitseks kriitiliste objektide ehitamisega on nii kiire, et kui oleks võimalik, hakkaks riik kohe rajama moonaladusid, lasketiire ja radaripositsioone. Sellepärast valmis eelmise aasta lõpul kaitseministeeriumis eelnõu, mis muudab seadusi nii, et ehitamist pidurdav aeganõudev planeerimismenetlus lüheneks märkimisväärselt.
Eelnõu oli kooskõlastusringil kaks päeva, sel esmaspäeval kogunes valitsus e-istungile, et see heaks kiita ja riigikokku saata.
Valitsuses ei läinud arutelu nii ladusalt, kui võib-olla kaitseministeeriumis loodeti. Nimelt tähendab kaitserajatiste ehitamise lihtsustamine põhiõiguste riivet, sest piiratakse kohtusse kaebamist. Sellega polnud rahul justiitsminister Liisa Pakosta.
“Et eelnõu oleks ikkagi kindlalt ka põhiseaduspärane, jõudsime kaitseministeeriumiga kokkuleppele selles, et need planeerimismuutused, mis võimaldavad hästi kiiresti asju lahendada, on tähtajalised ehk et see kiirem menetluse võimalus kehtib ainult kuus aastat. See kehtib lühikest aega sellepärast, et see ongi erakorraline olukord, mis meil praegu on. See ei ole püsiv muudatus, mida me planeerimisõiguses teeme,” selgitas Pakosta.
Pakosta sõnul vähendatakse muudatusega oluliselt avalikkusega konsulteerimise ja kaasarääkimise põhimõtet.
“See on ju väga põhimõtteline muudatus ja selle tõttu ongi oluline, et ta kehtib ajutise meetmena. Samasuguse muudatuse on teinud ka näiteks Taani ja ka Taanis kehtestati see muudatus lühiajalisena. Me tegelikult muudame ju planeerimise põhiarusaama, et planeerimine on lai avalik diskussioon. Me vähendame osade inimeste õigusi, aga me vähendame neid ainult piiratud aja jooksul, lootes siis selle aja jooksul saada kõik asjad lahendatud, mis meil Eesti riigi paremaks kaitseks on vaja,” rääkis minister.
Näiteks ei oleks võimalik nende ehitiste puhul taotleda kohtust esialgset õiguskaitset, kuid üleüldiselt jääb kohtusse pöördumise õigus alles. Küll aga peavad kohtud menetlema neid asju eelisjärjekorras ja kiiremini. Esialgu sai eelnõusse jäik tähtaeg neli kuud, mida muudeti kohtute tagasiside põhjal.
“Mõistetavalt me ei saa kohtunikele lõpuni seda tähtaega ette määrata. Nüüd on siis kirja pandud niimoodi, et vaidlused menetletakse nelja kuu jooksul, aga kui on midagi detailsemat, kui kohus peab vajalikuks midagi täiendavalt uurida, siis üldjuhul kahe kuu võrra on võimalik seda pikendada,” rääkis kaitseminister Hanno Pevkur.
Pevkur rõhutas seejuures, et eelnõu puudutab ainult väga konkreetselt hädavajalikke riigikaitseobjekte, mis tuleb kiirelt valmis ehitada, mitte absoluutselt kõiki kaitsevaldkonna ehitusi.
“Meil on hulk objekte, mis vajavad tõesti kiirkorras valmimist, olgu selleks laskemoonalaod, kaitsetööstuspark või midagi muud, aga eelkõige on need riigikaitselised ehitised, mille valmimine on ajakriitiline. Näiteks riigikaitsekomisjonis tõusis küsimus, kas idapiirile rajatavat Balti kaitsevööndit saab ka seal all käsitleda,” märkis Pevkur.
“Loomulikult me peame arvestama, et teatud ehitised on sellised, mis lihtsalt tavalist planeerimismenetlust ei kannata oodata, aga meie sõnum on ka see, et see puudutab tõesti ainult erandjuhtumeid. See ei ole üldreegel, erimenetlust ikkagi kasutatakse väga piiratud juhtumitel, kui valitsus peab seda õigeks,” kinnitas kaitseminister.
Riigikaitseliste ehitise puhul saaks eelnõu järgi jätta keskkonnamõju hindamata ning raadamisel ei nõuta metsateatist. Natura 2000 aladega seotud hindamised jäävad kohustuslikuks ning ehitustegevuse käigus tehakse negatiivsete mõjude leevendamiseks koostööd keskkonnaametiga.
Pevkur märkis, et juhul kui kuueaastane tähtaeg pole piisav, võib riigikogu selle uuesti, enne 2032. aastat üle vaadata.
Pakosta selgitas, et seni on meie seadusandluses väga vähe seatud mingitele sätetele tähtaegu. Küll aga võiks tema hinnangul seda isegi rohkem kasutada.
“Eesmärk on ju selline, et inimeste vabadused ja õigused oleksid maksimaalselt kaitstud. Inimesed ei peaks kogema mingisuguseid riivamisi, aga kui teha mingeid piiranguid, siis need peaksidki olema võimalikult tähtajalised. See on põhiõiguste kaitseks väga mõistlik lähenemine, et mingi inimeste õigusi riivav asi kehtibki ainult lühikest aega,” sõnas Pakosta.