Praegu valmistab 27-liikmeline liit ette oma järjekorras 20. sanktsioonipaketti eesmärgiga karistada Venemaad sõja eest Ukrainas, kirjutab Reuters. Varasemad sanktsioonid on keskendunud peamiselt Venemaa nafta- ja gaasisektorile, mis on Kremli peamised sissetulekuallikad.
«Survet Venemaale tuleb kasvatada,» ütles välisminister Maria Malmer Stenergard iga-aastasel julgeolekukonverentsil Saleni linnas Rootsi lääneosas.
Stenergard ütles, et Euroopa Liidu järgmises sanktsioonipaketis peaks sisalduma totaalne keeld Euroopa ettevõtetele pakkuda teenuseid Vene laevadele, mis transpordivad naftat, gaasi või sütt.
«Ei mingit transporti, ei mingit kaupade ümberlaadimist laevade vahel, ei mingit kindlustust ega remonti sadamates,» loetles Stenergard.
Rootsi välisminister Maria Malmer Stenergard. Foto: OLIVIER HOSLET/EPA
Euroopa Liit peaks samuti kehtestama sanktsioonid Vene väetiste ekspordile, mis on Venemaa suuruselt kolmas ekspordiartikkel Euroopa Liitu.
Läinud aasta juulis kehtestas Euroopa Liit väetiste impordile Venemaalt tollitariifid. Venemaa valmistab enam kui 20 protsenti väetistest maailmas ning annab ligikaudu 25 protsenti ehk veerandi Euroopa Liidu importväetistest.
«Ja me tahame teha lõpu luksuskaupade ekspordile Euroopa Liidust Venemaale,» ütles Stenergard. «Mind ärritab see, et rikkad Vene tarbijad võivad kanda kalleid Itaalia rõivamarke ja juua peeni Prantsuse veine.»
Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa vastu alates Ukraina sõja algusest aastal 2022 juba 19 sanktsioonipaketti.
Eelmise ehk 19. paketi eel üritas Euroopa Liidule karmimate meetmete pressi panna USA president Donald Trump, kes palus Euroopa Liidul lajatada mõnedele Hiina ja India kaupadele kuni 100-protsendilised tollitariifid.
Üks Euroopa Liidu ametnik ütles tookord WSJ ajakirjanikule, et blokk ei kasuta teiste riikide karistamiseks tolle ega lähtu oma sanktsiooniaruteludes Trumpi soovidest.