Eelnõu kohaselt on võimalik riigikaitse seisukohalt oluliste ehitiste, näiteks ladude, riigi maal asuvate harjutusväljade, lasketiirude või radaripositsioonide, puhul jätta planeerimisseadus kohaldamata ning lihtsustada keskkonnamõjude hindamise protsessi.
„Kehtiv seadusandlus võimaldab ühe objekti ehitamise raames potentsiaalselt kümmekonda kohtuvaidlust. Selline venitamine ei ole kuidagi julgeolekuvajadusi silmas pidades aktsepteeritav, mistõttu on riigikaitseliste objektide ehitamise kiirendamine nii julgeolekuolukorda kui kaitseplaane arvestades vältimatu,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Eelnõu kohaselt peavad kohtud hakkama riigikaitseliste ehitistega seotud vaidluseid lahendama eelisjärjekorras ning maksimaalselt nelja kuu jooksul, mida võib põhjendatud juhul pikendada kuni kaks kuud. Samuti piiratakse esialgse õiguskaitse taotlemist avalike huvide kaitseks esitatud kaebuste puhul. Sellega saab vältida tööde seiskumist pahatahtlike viivituste tõttu.
Pevkur tõi välja, et täna kinnitatud eelnõu kiirendab ka kaitseväe jaoks kriitilisi tooteid tootvate kaitsetööstusettevõtete ehitiste valmimist. „Tegu on üliolulise osaga Eesti enda kaitsevõimest ja selliseid kaitsetööstusprojekte peab muude riigikaitseliste ehitiste kõrval olema samuti võimalik ehitada kiirendatud korras.“
Riigikaitseliste ehitise puhul saab eelnõu kohaselt ehitusloa menetluses jätta keskkonnamõju hindamata ning näiteks raadamisel ei nõuta metsateatist. Natura 2000 aladega seotud hindamised jäävad kohustuslikuks ning ehitustegevuse käigus tehakse negatiivsete mõjude leevendamiseks koostööd keskkonnaametiga.
Kavandatud muudatused on erandlikud ja rakendatavad kitsalt vaid riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmiseks. Riigikaitseliste ehitiste eriregulatsioon on ette nähtud kehtima kuus aastat, pärast mida saab Riigikogu otsustada, kas selle jätkumine on tarvilik.
Sarnaseid kiirendatud menetlusi riigikaitseobjektide rajamisel on julgeolekuohu tõttu rakendanud ka Eesti liitlased, näiteks Taani ja Leedu.