Mullu oli astronoomiahuvilistel võimalik Eesti öötaevas vaadelda nii täielikku kuuvarjutust kui ka virmalisi. Mida põnevat on aga taevalaotuses oodata alanud aastal? Vastab Tallinna Tähetorni programmijuht-astronoom Mario Mars.

Päikese aktiivsus on viiendat aastat järjest kõrge, mistõttu on ka 2026. aastal oodata palju virmalisi nagu mitmel eelneval aastal. Kuna meie ematähest välja heidetavad ainehulgad on ennustamatud, ei tea me, millal suuremaid magnettorme ja virmaliste vaatemänge taevas täpselt oodata võib. Selleks tuleb jälgida muutusi Päikese aktiivsuses: näiteks veebilehel spaceweather.com. Virmaliste nägemiseks tuleb vaadata põhjasuunas.

Selle eest on suhteliselt hästi ette teada, millal võib näha taevas tavapärasest rohkem meteoore. Aasta kõige rikkalikumad meteoorivoolud on kvadrantiidid (28.12–12.01), perseiidid (17.07–24.08) ja geminiidid (4.12–20.12), mille haripunktis võib langeda tunnis üle 100 langeva tähe.

Efektsemaid meteoore pakuvad veel eeta-akvariidid mai alguses, orioniidid oktoobri teisel poolel, leoniidid novembri keskel ja ursaiidid talvise pööripäeva ümber. Meteooride vaatlemiseks piisab peale südaööd lihtsalt taevasse vaatamisest.

Planeetide paraad

Esimesed taevakehad, mida ka algajatel astronoomiahuvilistel pole raske leida, on planeedid. Välisplaneetide parima vaadeldavuse tagab nende vastasseis Maaga. See tähendab, et need asuvad samal pool Päikest ühel joonel. Näiteks 10. jaanuaril leiab aset Jupiteri vastasseis, mis tõttu on jaanuari öödel parim aeg meie Päikesesüsteemi suurima planeedi uurimiseks.

Vastasseise on oodata teisigi: Neptuun 26. septembril, Saturn 4. oktoobril ja Uraan 26. novembril. Marssi käesoleval aastal hästi vaadelda ei saa, kuna selle vastasseisud leiavad aset iga kahe aasta tagant. Järgmine Marsi vastasseis leiab aset 19. veebruaril 2027. Siiski saab detsembris edaspidi aina eredamaks muutuvat Marssi südaöö paiku taevast juba leida.

Siseplaneedid ehk Merkuur ja Veenus on paremini vaadeldavad, kui asuvad taevas päikesekettast võimalikult kaugel. Hommikutaevas on Merkuur hästi näha 19. veebruaril, 15. juunil, 12. oktoobril, kuid õhtutaevas kuupäevadel 3. aprillil, 2. augustil, 20. novembril.

Kui õigel päeval on taevas pilves, siis suhteliselt hästi näeb planeeti ka nädal enne või pärast õiget momenti. Merkuur asub üsna madalal horisondil. Erakordselt ereda tähena taevas paistab Veenus, mida kutsutakse Koidutäheks (hommikul) või Ehatäheks (õhtul). Hommikuti näeb seda hästi mitu nädalat enne ja pärast 15. augustit ning õhtul 3. jaanuaril 2027.

Planeetide paraad on selle aasta üks suursündmustest. Nendel puhkudel on Tallinna Tähetorni vaatlusõhtud väga rahvarohked. See leiab aset veebruari kolmandal – ehk aasta kaheksandal – nädalal, mil taevas on näha korraga kuus planeeti: Merkuur, Veenus, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.

Kindlasti tasub vaadata ka 8. juunil aset leidvat Jupiteri ja Veenuse kohtumist õhtutaevas vahetult peale päikeseloojangut. See juhtub keskmiselt iga kolme aasta tagant.

12. augusti õhtul algusega kell 20.02 algab osaline päikesevarjutus. Kuu katab siis Päikesest u 80 protsenti. Tegemist on väga huvitava varjutusega, sest selle keskmoment leiab aset vahetult enne Päikese loojumist. Eestis kestab see kokku 1 tund ja 17 minutit. Kes soovib näha täisvarjutust, peab aga sõitma Põhja-Hispaaniasse.

28. augustil on võimalik näha soodsate ilmaolude korral veel teist samal kuul toimuvat varjutust – kuuvarjutust. See algab kell 4.23 ja lõpeb enne keskmomenti kuu loojumisega 6. detsembril. 

Meeldivaid taevaelamusi!