Akkermann sõnas Delfile, et täna kell 14 esitab riigikogulane Tanel Tein (Eesti 200) eraldi eelnõu seadusest sõna „osavusmängude“ välja võtmiseks. „See variant oli puhtam,“ selgitas Akkermann, miks ei valitud teist teed ega lisatud hasartmängumaksu puudutavat seadusemuudatust mõnda töös olevasse eelnõusse. Ta märkis, et teoreetiliselt oleksid riigikogu komisjonid olnud nõus appi tulema ja seadusemuudatuse mõne menetluses oleva eelnõuga liitma.

Akkermann lisas, et viga parandatakse veebruarikuu jooksul. „Maks makstakse,“ kinnitas ta. „Kuidas see tehniliselt toimub, on alles arutamisel, aga riigile rahalist kahju tõenäoliselt ei teki.“

Hasartmänguseaduse näpuviga avastati selle nädala alguses. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) selgitas Eesti Ekspressile, et sai eelmisel nädalal kirja ühe kasiinofirma juristilt, kes oli värskest seadusest lugenud, et alates aasta algusest ei pea veebikasiinod makse maksma.

Pahanduse tekitas seadusesse jõudnud lause, mis paneb paika maksu suuruse: „5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud osavusmängu summast.“

Lause viitab punktile, kus öeldakse, et õnnemängude ja osavusmängude interneti teel korraldamisel maksustatakse panustest laekunud summa, millest on maha võetud võidud.

Mure on nimelt selles, et uues seaduses on sõna „osavusmängud“. Akkermann selgitas, et seda ei tohiks aga seal tekstis olla, sest niimoodi tekib olukord, kus neti teel korraldatud õnnemängudel maksumäära pole. Kuigi seaduse vaatasid üle hulk rahandusministeeriumi juriste, riigikogu liikmed ja presidendi kantselei, ei pannud keegi väidetavalt näpuviga tähele.

Rahanduskomisjoni liige ja hasartmängumaksu seaduse ühe algataja Tanel Teini (Eesti 200) sõnul on eelnõu eesmärk vältida olukorda, kus riik ja seeläbi ka kultuuri- ning spordivaldkond jäävad planeeritud laekumisest ilma.

„Me räägime tekstilisest apsust, mis on tekitanud reaalse õigusliku segaduse. Seaduse mõte ei ole kunagi olnud veebikasiinode maksustamist lõpetada – vastupidi, kaughasartmängude maksustamine pidi jätkuma ning maksumäär pidi liikuma etapiti alla,“ ütles Tein.

Teini sõnul sattus menetluse käigus seaduse sõnastusse piirang, mis jättis õnnemängud kaughasartmängude grupis ekslikult maksustamisest välja. „See ei ole sisuline poliitiline suunamuutus ega kellegi soov. See on tehniline sõnastus, mis läks lõppteksti ning tuleb nüüd kiiresti viia vastavusse sellega, mida seadusandja tegelikult tahtis,“ selgitas Tein.

Ta rõhutas, et paranduse tegemisel on tähtis ka õiguskindlus. „Me teeme selle paranduse nii kiiresti, kui menetlus ja õigusriigi põhimõtted lubavad. Eesmärk on selgus nii riigile kui ka ettevõtjatele,“ sõnas ta.

Teini sõnul on positiivne, et ettevõtjad on juba näidanud vastutustundlikku hoiakut. „Eesti hasartmängude korraldajate liit ja tema liikmeskonda kuuluvad hasartmängukorraldajad on andnud märku, et nad ei plaani tekkinud olukorda ära kasutada ning jätkavad maksu tasumist ka praegu. See on oluline signaal,“ ütles Tein.

Tema sõnul on eelnõu algatamine Riigikogus kõige otsem tee, et vea parandamine saaks liikuda kiiresti ning veebruari jooksul oleks võimalik taastada seaduse algne mõte ja maksustamise järjepidevus.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Siiri Suutre sõnul oli tegemist inimliku eksitusega. „Eks neid (eelnõusid – toim) saadetakse kooskõlastusele, muudetakse ja kuskil see viga sinna sisse tekkis. Jäi kahjuks avastamata ja alles nüüd selgus,“ märkis ta.

Akkermanni sõnul pidi tänavu riigieelarvesse laekuma 27 miljonit eurot kaughasartmängumaksu. Iga kuu, mille eest ettevõtted maksu tasuma ei pea, tekitab riigile 2,25 miljonit eurot kahju.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (218)