Alutaguse rahvuspargi võimalik laienemine kütab kirgi. Maaomanikud tahavad, et looduse kaitsmise kõrval arvestataks rohkem ka nende soovidega. Riigi esindajate sõnul on vaja rohkem panustada sellesse, et kohalikud rahvuspargist kasu saaksid.

Eesti noorim rahvuspark loodi Alutagusele 2018. aastal põhiliselt sooalade kaitseks. Kaks aastat hiljem tegi Eestimaa looduse fond ettepaneku, et rahvusparki oleks mõttekas laiendada metsaalade arvelt. Keskkonnaamet toetas ettepanekut, seda enam, et laienemine puudutab valdavalt riigile kuuluvaid maid.

“Praegune kõige ühendamine on ühtse kaitsekorralduse loomine kogu sellele piirkonnale. Ta ei ole enam nii fragmenteeritud ja tükeldatud ala,” ütles keskkonnaameti juhtivspetsialist Riina Kotter.

Teisipäeval Mäetagusel toimunud Alutaguse rahvuspargi laienemise rahvakoosolekule oli kogunenud paarkümmend inimest. Kohale oli tulnud nii rahvuspargi pooldajaid kui ka vastaseid.

Metsaomanik Gunnar Lepasaar ütles, et riik peaks senisest rohkem arvestama nendega, kes ei soovi, et nende maale kaitseala tehakse.

“Ja siis tuleb öelda, et ei mõjuta see Eestis antud liigi kaitset: see kui jääb mõni osa välja ei tapa seda ära. See säilitab inimese maal ning jääb ka mõni töökoht ja kool alles,” ütles Lepasaar.

Alutaguse vallavolikogu rahvuspargi laienemist ei toetanud. Volikogu hinnangul on vald rahvuspargist pigem kaotanud kui võitnud. Riik loodab, et juba lähiajal olukord paraneb.

“Kliimaministeeriumi poolt oleme ette valmistamas ühte projektitaotlust Euroopa suunal, mis annaks püsiva rahastuse järgmiseks 10 aastaks. Ja Alutaguse oleks üks pilootpiirkond, mida me sooviksime tulevikus rohkem propageerida. Loomulikult teha siin looduse heaks taastamistöid ja liigikaitselisi tegevusi, aga see projekt annab võimaluse ka seda rahvusparki turundada. Luua siia kasvõi vajalikud taristud, kus turistid saaksid käia ja olla,” rääkis kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.

Laienemisplaan näeb ette, et 45 000 hektaril paiknev Alutaguse rahvuspark suureneks tulevikus peaaegu 70 000 hektarini.