Ligi kaks kolmandikku pandeemia ajal vaktsineerimises kahelnud inglastest lasi end hiljem siiski vaktsineerida. Teadlased seostavad muutust eelkõige konkreetsete hirmude ületamisega. Vähesest usaldusest tingitud kahtlusi on aga raskem hajutada, kirjutavad briti teadlased värskes uuringust.
Briti teadlased eesotsas Imperial College Londoni arvutusliku epidemioloogia professori Marc Chadeau-Hyamiga tuginesid oma uuringus Inglismaa REACT–uuringule ja riikliku tervishoiusüsteemi (NHS) registriandmetele. Kokku analüüsis töörühm 1,1 miljoni inimese andmeid, mis koguti 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta märtsini, vahendab Nature News.
Vaktsineerimise vajalikkuses kõhkles uurimist alustades ligi 38 000 ehk 3,3 protsenti kõigis uuringus osalenutest. Neist otsustas uuringu lõpuks ühe või mitme vaktsiinidoosi kasuks 65 protsenti. Kõhklejate osakaal oli kõige suurem 2021. aasta alguses, ulatudes tipphetkel kaheksa protsendini. 2022. aasta alguseks langes näitaja aga 1,1 protsendini, kuid tõusis seejärel taas 2,2 protsendi peale.
Mured tervise ja usalduse pärast
Chadeau-Hyam märkis, et vaktsiinipelguse põhjused jagunesid kaheksasse suurde rühma. Nende hulka kuulusid näiteks mured vaktsiini tõhususe ja kõrvaltoimete pärast, transpordimured, usaldamatus vaktsiinitootjate suhtes ning isiklikud tervisemured.
Professori sõnul lasid end hiljem sagedamini vaktsineerida just need inimesed, kes muretsesid vaktsiini tõhususe või oma tervise pärast. Sügavamat, näiteks vähesest usaldusest tulenevat vastuseisu oli seevastu keerukam ületada.
Analüüsist selgus, et sagedamini kõhklesid vaesemate piirkondade elanikud, töötud ja madalama haridustasemega inimesed. Naised olid vaktsiini suhtes küll meestest ebalevamad, kuid loobusid sellest harvemini. Teadlaste hinnangul kõhklesid naised sageli lühikest aega ja see oli seotud näiteks raseduse või imetamisega.
Chadeau-Hyam leidis, et uuringust on kasu ka tulevaste vaktsineerimisprogrammide planeerimisel, kuna leiud aitavad pöörata tähelepanu õigetele sihtrühmadele.
Leidub ka kahtlejaid
Kanada Dalhousie ülikooli lastenakkushaiguste spetsialisti Noni MacDonaldi hinnangul on aga uuringust praegu vähe õppida. Tema hinnangul on olud võrreldes pandeemia ajaga oluliselt muutunud ja tollased andmed ei pruugi enam pädeda. Lisaks viitas MacDonald, et uuringus oli kõhklejate osakaal väiksem, kui viimaste aastate suundumuste põhjal oletada võiks. Tema hinnangul oleks praegu ainult 3,3-protsendiline kõhklusemäär lausa imeline tulemus.
MacDonaldi sõnul tulenes pandeemia aegne väike kõhklejate hulk osaliselt hirmust uue viiruse ees ja sotsiaalsest survest. Samuti tunnistasid uuringu autorid ise, et valimisse sattus tõenäoliselt vähem veendunud vaktsiinivastaseid ja kõhklejad andsid harvemini loa oma andmete sidumiseks riikliku tervishoiusüsteemi registriga.
MacDonald rõhutas, et eksitava ja valeinfo maht on nelja aasta taguse olukorraga võrreldes järsult kasvanud. See on tema sõnul hakanud mõjutama vaktsineerimist ka teada-tuntud haiguste nagu gripi ja leetrite vastu, mille vastaste vaktsiinide tõhususe ja kõrvaltoimete kohta on info olnud pikalt kättesaadav.
Siiski usub Chadeau-Hyam, et uuringust on rahvatervise asutustele kasu, seda eriti uute vaktsiinide puhul. Kuni avalikkuseni jõudis usaldusväärne, arusaadav ja kontrollitav teave, aitas see tema sõnul vaktsineerimisele kaasa. Seega on läbipaistvus ja kontrollitavus uute vaktsiinide juures võtmetähtsusega.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas The Lancet.