Iraanis jätkuvad võimude-vastased meeleavaldused ning islamiriik vaevleb veel ka enneolematu finantskriisi käes. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Iraani pangandussektori kokkuvarisemise taga seisavad halvad laenud ja ulatuslik korruptsioon.
Iraanis hakkasid asjad kehvasti minema juba enne protestide puhkemist, kuna veidi varem läks pankrotti režiimiga seotud Ayandeh Bank. Pank kandis halbade laenude tõttu maha viie miljardi dollari eest varasid.
Iraani valitsus käskis raha juurde trükkida, kuid see ei lahendanud probleemi. Panga kokkuvarisemine tõi esile, et Iraani finantssüsteem on aastatepikkuste sanktsioonide, kehvade laenude ja rahatrüki tõttu muutunud maksejõuetuks. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et veel vähemalt viis suurt panka on praegu kokkuvarisemise äärel.
Finantskriis tabas Iraani väga halval ajal, suvel peetud 12-päevane sõda tõestas, et režiim ei suuda riiki rünnakute eest kaitsta. USA jätkab karmide Teherani-vastaste sanktsioonide jõustamist, Iraani naftatulud on kuivanud kokku.
Seejärel langes Iraani riaali kurss USA dollari suhtes viimaste aastate madalaimale tasemele, mis vallandas islamiriigis kaupmeeste protestide laine. Leht toob välja, et Iraani majandus jõudis ummikusse, kuna võimudel puudusid vahendid süveneva majanduskriisi lahendamiseks.
Ayandeh Bank loodi 2013. aastal, selle lõi Iraani ärimees Ali Ansari. Ta liitis toona kaks riigi omandis olevat panka. Väidetavalt sai Ali Ansari hästi läbi toonase presidendi Mahmoud Ahmadinejadiga.
“See oli poliitiliselt väga heade sidemetega pank. See tõi esile, et pangandussüsteem soodustab heade kontaktidega inimeste rikastumist,” ütles Rahvusvahelise Valuutafondi Lähis-Ida osakonna endine asejuht Adnan Mazarei.
Suurbritannia kehtestas Ansarile vaid mõned päevad pärast Ayandeh Banki kokkuvarisemist sanktsioonid. Brittide teatel on tegemist korrumpeerunud Iraani ärimehega, kes aitab rahastada Iraani revolutsioonilist kaardiväge.
Ayandeh Bank pakkus teistest Iraani pankadest kõrgemaid intressimäärasid ning meelitas ligi miljoneid hoiustajaid. Selle raames võttis Ayandeh Bank laenu keskpangalt, viimane omakorda trükkis juurde raha. Nagu teistel suurtel Iraani pankadel, oli ka Ayandehil suur hulk kehvi laene, mis viisid lõpuks panga kokkuvarisemiseni.
Ayandeh Bank rahastas ka 2018. aastal avatud Iraani kaubanduskeskuse ehitamist. Pentagonist kaks korda suurem kaubanduskeskus on nagu linn linnas. Seal on hiiglaslik kinosaal, raamatukogu, basseinid, spordikompleksid ning saal, mis on kujundatud 16. sajandist pärit Pärsia keiserliku palee eeskujul. Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid, et kaubanduskeskus kuulub tegelikult Ali Ansari firmale.
Pärast Ayandehi kokkuvarisemist võttis režiim panga võlad enda kanda ja liitis selle riigi suurima laenuandja Bank Melliga.
“See on järjekordne näide korruptsioonist või ebaausatest tavadest, mis jätavad paljudele tavalistele iraanlastele mulje, et süsteem on nende vastu või töötab ainult väikese eliidi kasuks,” ütles mõttekoja Bourse & Bazaar Foundation juht Esfandyar Batmanghelidj.
“Ayandehi kokkuvarisemine oli häirekell. See näitas, et pangandussüsteem on väga habras ja haavatav,” ütles Mazarei.
Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Iraani majanduslik kokkuvarisemine kestis aastaid, kuid finantskriisi tõttu süvenes see veelgi. Toiduainete hinnad on aastases võrdluses kerkinud 72 protsenti, riiki räsib veel ulatuslik elektri- ja veekriis.
“Iraani keskklass on hävitatud. Kui te ei saa enam isegi toitu hankida, pole teil enam midagi kaotada,” tõdes üks 43-aastane Teherani elanik.