Sellest õppeaastast peavad kõik Eesti noored haridusteed jätkama pärast põhikooli lõppu, sõltumata hinnetest ja eksamitulemusest. See paneb keerulisse olukorda kohalikud omavalitused, kellel tuleb gümnaasiumi- või kutsekoolikoht leida ka neile õpilastele, kelle jaoks on õppimine raskendatud või kes pole sellest huvitatud.
Seoses õppimise kohustuslikuks muutumisega kuni 18. eluaastani või diplomi omandamiseni plaanib riik kaotada põhikoolis järeleksami võimaluse. Ka need noored, kes pole tahtnud või suutnud õppida, peavad nüüd kehvade tulemustega kooliteed jätkama.
“Järeleksam tõepoolest kaob. See tähendab seda, et järeleksamit ka siis teha, kui õpilane seda ise seda soovib teha, et ka siis seda enam ei saa. Ja tõesti, selle põhimõttega, et see põhikooli lõpetamine, see järeleksam oleks seal pigem niisugune sisseastumiseks järgmisesse kooliastmesse,” rääkis haridusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno.
Kui üheksandik lõpetab põhikooli aga kolme või enama puuduliku hindega, tuleb klassi kordama jääda. Haridusministeerium töötab selle nimel, et selles vanuses klassikordamisi tulevikus enam ei võimaldataks, kuid tänavune kord veel seda lubab.
Koolijuhid ja omavalitsused on aga mures, kuidas kehvade eksamitulemuste ja lõpuhinnetega õpilased gümnaasiumisse või kutsekooli sisse saavad. Seda eriti suuremates linnades, kus õpilasi on palju ja ühele kohale käib tihe rebimine.
“Tallinnas on see õpilaste arv väga suur. Meil on ikkagi tuhandetes need õpilased. See on päris keeruline pähkel kohalikule omavalitsusele, lastekaitsele, sotsiaaltöötajatele, karjäärinõustajatele, töötukassale. Seal peab kindlasti olema kaasatud rohkem osapooli, kui ainult kohalik omavalitsus ja kool,” ütles Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor ja Tallinna koolijuhtide ühenduse tegevjuht Mari-Liis Sults.
Tallinna haridusameti hariduskorralduse juhataja Krista Keedus ütleb, et valmisolek lisanduvate murelastega tegelemiseks puudub. Eriti nukker on seis vähese eesti keele oskuse ja haridusliku erivajadusega ehk HEV-laste osas.
“Üks väljakutse, mille osas ma natuke tahaks riigi kapsaaeda kivi visata, on see, et meil on olnud munitsipaalametikool Tallinna Rakenduslik Kolledž, kus on olnud HEV-õpilastele mõeldud erialad ja kus on olnud ka kutsevaliku õpe, mis on olnud just sellise nõrgema keeleoskusega õpilaste jaoks hea võimalus. Ja kahjuks riik sellest aastast meil enam seda õpet just ei telli,” sõnas Keedus.
Riik pakub lahenduseks hoopis teises maakonnas õppimist.
“Kohaliku omavalitsuse kohustus, kui nad näevad neid koolikohta üldse mitte saanud lapsi, ka järelvastuvõtus mittesaanud lapsi, on kontakteeruda kõikvõimalike õppeasutustega, kuhu see laps võiks õppima asuma. See ei pea tingimata olema üldse oma maakonnas,” ütles haridusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno.
Teine võimalus on suunduda ettevalmistavasse õppesse, mille kestus on alla aasta.
“See ei pea kestma terve aasta. Tavaliselt need grupid tõenäoliselt avatakse kutseõppeasutuste, aga võibolla ka mõne gümnaasiumi juures. Ja mõte on siis selles, et see noor saaks oma neid õpilünki natuke tasandada ja võib-olla vaadata ringi kutsete või erialade seas,” rääkis Venno.
Täpsed muudatused selguvad hiljemalt novembri alguseks.