Koolijuhtide ühendus teatas haridusministeeriumile, et põhikooli lõpetamine ja edasiste õpingute kavandamine vajab selgeid reegleid, kuid praegu neid ei ole ja selline olukord tekitab nii koolijuhtides, õpetajates kui ka õpilastes segadust.
Koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht märkis, et põhikooli lõpetamise tingimusi muudeti tavatult õppeaasta keskel: määrus jõustus 26. detsembril, kusjuures tingimused muutusid rangemaks.
“Tekkinud on olukord, kus õpilased ja lapsevanemad on poole õppeaasta jooksul teinud lapse õppimisega seotud otsuseid lähtuvalt varem kehtinud tingimustest, kuid siis, kui õpilasel on poolaasta tulemus juba välja pandud, hakkavad kehtima rangemad tingimused, millega õpilane ega lapsevanem ei olnud varem arvestanud,” tõi Uiboleht välja.
Ta ütles, et kui õppejuht ja koolijuht vaidlevad jaanuaris lõpetamistingimuste üle, sest üks saab neist aru üht- ja teine teistpidi, siis see ei tohiks nii olla. Korraldus ja kommunikatsioon peavad olema väga täpsed.
Kutsekoolidesse vastuvõtu tingimusi muudeti 7. novembril, samas pole kutseõppeasutustel tema sõnul veel kõiki riiklikke õppekavasid, mille alusel oma õppekava teha ja see haridusministeeriumi juures registreerida.
“Kooli õppekava on kutseõppesse vastuvõtu eeldus, ilma õppekavata ei saa kutseõppeasutused avada vastuvõttu 1. märtsil. Kutseõppeasutuste uued nelja-aastased õppekavad koos rakenduskavadega on väga mahukad, ca 500 lehekülge ja nende loomine ühe kuuga pole lihtsalt realistlik,” sõnas Uiboleht.
Probleemiks on seegi, et vastuvõtu infosüsteemi SAIS arendust ei ole veel lõpule viidud, aga koolid peavad oma vastuvõtu andmed ja seadistused hiljemalt veebruaris ära tegema.
“Selline olukord on lubamatu,” tõdes Uiboleht. “Õpilaste, lapsevanemate, koolijuhtide ning koolipidajate selge ootus on, et kõik seaduste muudatused rakenduksid alati alles alates järgmisest õppeaastast, et reeglid oleksid aegsasti kinnitatud ja selgelt kommunikeeritud enne nende rakendamist. Selline lähenemine on vajalik õiguskindluse, võrdsuse ja usalduse tagamiseks.”
Õpilane peaks sügisel teadma, mis teda kevadel ees ootab
Pärnu vanalinna põhikooli direktor Pille Tahker ütles ERR-ile, et tema hinnangul on muudatuste sisu selge ja koolidele arusaadavalt edastatud, kuid ta toetab ettepanekut uue korra kehtestamine edasi lükata.
“See muudatus on tehtud natuke liiga hilja. 2025.–2026. õppeaasta juba käib ja lõpuklasside õpilased alustasid aastat ühe teadmisega kooli lõpetamise ja eksamikorralduse kohta, nüüd on see poole aasta pealt muutunud ja annab õpilastele teistsuguse signaali,” põhjendas Tahker. “Tegelikult oleks õpilaste suhtes mõistlik ja aus, et muudatused hakkaksid kehtima järgmisest õppeaastast.”
Tallinna reaalkooli direktor Ene Saar ei pidanud samuti mõistlikuks, et üheksanda klassi õpilane sügisel kooli alustades ei tea, mis teda kevadel järgmisesse kooliastmesse sisse astudes ees ootab.
“Me ei ole saanud oma vastuvõtukorda uuendada, hetkel vaatab ka kodulehel vastu eelmise aasta vastuvõtukord,” tõdes Saar, kelle sõnul tekitab see õpilaste seas suurt segadust.
SAIS-i arenduse kohta märkis Saar, et reaalkool kasutas palju aastaid oma mudelit ja on ise kogenud, mida tähendab uue süsteemi käivitamine ja uuendamine, nii et see parimal viisil toimiks. See ei sünni aga ühe päevaga.
Pärnu vanalinna põhikooli direktor märkis, et lõpueksamite lahtisidumine põhikooli lõpetamisest on väga õige, sest ta on näinud, kuidas mõnikord võib väga tublidel õpilastel eksamipinge tõttu lõpueksam ebaõnnestuda ning see on tinginud kiituskirjast ilmajäämise.
“Ma pole kunagi olnud väga järeleksamite usku. Tihti ei peegleda need ka objektiivselt õpilaste taset. Ka koolile on see päris suur koormus, et lähtuvalt igast lapsest eksamid koostada, eksamiskomisjon moodustada, järeleksameid läbi viia. Mõne, eriti haridusliku erivajadusega õpilase jaoks on see väga stressirohke aeg,” lausus Tahker.
Ministeerium ei plaani ajakava muuta
Haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonnajuhataja Ülle Matsin ütles ERR-ile, et määrusemuudatused, mis sätestasid põhikooli lõpetamise uue korra, võeti vastu eelmise aasta lõpus ning ei saa öelda, et koolidel puuduks selle kohta info.
“Näiteks koolijuhtide ühenduse juhatus on muutuste väljatöötamise juures olnud järjekindlalt nende mõtetega kaasas, nad on isegi neid ettepanekuid arutades väljendanud toetust põhikooli lõpetamisel eksamite juures järeleksamitest loobumisele,” lausus ta.
Matsini sõnul käis haridusministeerium juba aasta tagasi koolijuhtidele rääkimas, kuidas käib üleminek ühtsele vastuvõtu infosüsteemile ning kuidas kevadel, kui õpikohustus rakendub, koolide vastuvõtt sisseastumise infosüsteemi tuua.
Veebruari lõpuks peavad koolid kinnitama oma vastuvõtukorrad ja praegu tegeleb ministeerium sisseastumise infosüsteemi seadistamise ja valmisoleku tagamisega. Matsini sõnul on toimunud esimesed infotunnid ja alates 19. jaanuarist hakatakse avama koolide kasutajakontosid. Nii ministeeriumi õppekavade arendustiim kui ka sisseastumise infosüsteemi arendustiim on tema kinnitusel valmis koolidele operatiivselt nõu ja tuge andma.
Uuenduste kehtimahakkamise ajakava ministeerium hoolimata koolijuhtide soovist muuta ei plaani. Matsin märkis, et õpikohustus rakendub sellest kevadest ning see eeldab ühist infosüsteemi, et koondada kõigi koolilõpetajate liikumise info ja pakkuda toetust õppekohtade leidmisel.
“Kooli jaoks jääb ju alles see, et oma vastuvõtukorra saavad nad ikka ise disainida, siin riik ei sekku mitte kuidagi,” ütles Matsin.
Koolijuhtide ühenduse kriitika kohta uute õppekavade valmimise viibimise kohta märkis haridusministeeriumi esindaja, et see protsess tõepoolest alles käib, kuid õpilastele saab neid õppekavasid siiski juba pakkuda.
“Ma tean, et kutseõppepoliitika osakond koolidega väga tihedas koostöös neid õppekavasid praegu koostab, nii et siin on pidaja ise ka abiks, need õppekavad kindlasti valmivad,” lausus Matsin.